Teksti tõlgendamine sõltub isiklikust lugemiskogemusest

Susanna Soosaar kaitses 2023. aasta kevadel inglise keele ja kirjanduse erialal doktoritöö „Reading time: experiencing story time in postmodernist fiction“ („Lugedes aega: looaja kogemus postmodernistlikus kirjanduses“).

Esitasime talle mõned küsimused doktoritöö teema, uurimuse käigus selgunud tulemuste, doktoritöö kirjutamise protsessi ja tulevikuplaanide kohta.  

1. Mis teemat sa uurisid ja miks?

Minu töö fookuses on lugemisprotsess ja lugeja kogemus teksti temporaalsusest: käsitlen narratiivimaailma ja lugeja kokkupuutepunkte ning lugejapoolset panust loomaailma kujundamisel ja teksti tähenduspotentsiaalide avamisel. Ma lähtusin argumendist, et lugemisprotsessi jooksul saab lugejast fiktsionaalse maailma kaaslooja – lugeja ülesannete hulka kuulub teksti aktualiseerimine, mis kujundab teksti looks. Kuigi lugeja rolli ja teksti funktsiooni üle eraldi on kirjandusteadustes palju arutletud, lugemiskogemust kui lugeja-teksti vahelist suhtlust on siiani üsna vähe uuritud. 

2. Mis on olulisemad tulemused, mida doktoritöö tegemisel teada said?

Tähtsamad ideed, mida töös käsitlesin on seotud lugemise intersubjektiivsusega ja kuidas lugemiskogemus kujuneb. Kogu lugemisprotsessi vormib intersubjektiivsus – lugeja taustateadmised, sotsiaalmajanduslik taust, kultuurikeskkond, eelnevad lugemised jne. mõjutavad lugemisprotsessi. See idee toob esile iga lugeja isikliku töö ja panuse lugemisprotsessis: lugemine kui dünaamiline protsess on see, mis muudab teksti paberil kirjandusteoseks. 

3. Mida need tulemused näitavad?

Kõik meie tõlgendused tekstist on seotud meie enda kogemusega tekstist. Kuigi tekst piirab lugejat, siis tähendused mis me tekstile anname, on siiski seotud isikliku lugemiskogemusega. Tekst pakub küll tähenduspotentsiaalid, kuid nendest saab tähenduse luua ainult lugeja. Keskendusin töös küll ainult kirjandustekstidele, kuid samad protsessid mõjutavad meie suhtlust ka teiste tekstiliikidega. Oleme koguaeg ümbritsetud erinevatest tekstidest, seega on tähtis teada, kuidas lugejad tekstidega suhestuvad ning kuidas ja milliseid tähendusi tekstidest lugedes esile toome. 

4. Mis on teemad, mida soovid ise või mida soovitad teistel edasi uurida?

Kuna iga individuaalne lugemishetk on mööduv, siis on selle uurimine üsna keeruline. Praegu jäi uurimata, millistel teksti elementidel on suurem või väiksem mõju lugemisprotsessile ja loomaailma kujundamisele ning kas see mõju varieerub lugejate vahel. 

5. Millised olid suurimad raskused doktoritöö kirjutamisel?

Tasakaalu leidmine lugemise ja kirjutamise vahel; õpingute struktuur. Monograafiaga on raske alustada kirjutamist kohe esimesel ja teisel aastal, kuigi doktoriõpingute ülesehitus seda nõuab. Ühest küljest on kasulik kirjutamisega varakult alustada, kuid alati oli tunne, et lugemiseks on liiga vähe aega, sest atesteerimine on kohe-kohe tulemas. 

6. Mida doktoritöö tegemise protsess sulle õpetas?

Põhjalikult lugemist ja kannatlikult kirjutamist. 

7. Mis edasi?

Ma jätkan praegu sarnaste teemadega tegelemist, ainult fookus on veidi muutunud – tegelen kriisikogemuse uurimisega erinevates tekstides.