Alessandra Dezi kaitseb doktoritööd „Функции иноязычных вкраплений в интернет-дискурсе русскоязычных жителей Италии и Эстонии: сопоставительный аспект“

7. märtsil kell 12.15 kaitseb Alessandra Dezi vene keele erialal doktoritööd „Функции иноязычных вкраплений в интернет-дискурсе русскоязычных жителей Италии и Эстонии: сопоставительный аспект“ („Itaalia ja Eesti venekeelse diasporaa internetisuhtluse võõrkeelsete keelendite funktsioonid: võrdlev analüüs“).

Juhendaja:
emeriitdotsent Jelisaveta-Kaarina Kostandi, Tartu Ülikool

Oponendid:
vene uuringute professor Kapitolina Fedorova, Tallinna Ülikool
vene keele ja kirjanduse osakonna dotsent Ekaterina Protassova, Helsingi Ülikool (Soome)

Kokkuvõte

Doktoritöö on pühendatud Itaalia ja Eesti venekeelsete diasporaade internetisuhtluse võõrkeele keelendite analüüsile. Venekeelne diasporaa on keeruline sotsiokultuuriline nähtus, mis hõlmab mitmeid etnilisi ja sotsiaalseid gruppe, kes räägivad erinevaid vene keele variante. Uuring keskendub Eesti ja Itaalia venekeelsetele elanikele, kes erinevad oma ajaloo, etnilise koosseisu ja suhtumise poolest elukohariikidesse.

Eesti venekeelne elanikkond on olnud väga eripalgeline ning moodustunud sajandite vältel Venemaa Keisririigi ja teiste Nõukogude Liidu vabariikide väljarändajatest, kuid esimesi idaslaavlasi oli siin juba 10. saj lõpus ja 11. sajandi alguses. Itaalia venekeelsed rühmad on aga peamiselt moodustunud postsovetlikust migratsioonist.

Uurimuse eesmärk on analüüsida võõrkeelsete keelendite funktsioone kahe erineva diasporaa internetisuhtluses ja näidata, kuidas need peegeldavad venekeelsete inimeste sotsiaalset ja kultuurilist identiteeti Itaalias ja Eestis. Uurimus kasutab veebietnograafia ja diskursuseanalüüsi meetodeid ja keskendub sellele, kuidas kohandavad kõnelejad oma mitmekeelse repertuaari vahendeid vastavalt oma kommunikatiivsetele eesmärkidele.

Teoreetiline raamistik tugineb funktsionalismile ja dünaamilisele keele mõistmisele, mis analüüsib keelekasutuse kohandamist vastavalt suhtlemise vajadustele. Uuringu tulemusena selgus, et võõrkeelsed keelendid toimivad vahenditena, millega kõnelejad viitavad oma sotsiokultuurilisele keskkonnale, hindavad oma elukogemusi ja loovad oma identiteeti. Kasutusmustrite erinevused kahe diasporaa vahel viitavad sellele, et keelevälised tegurid ja erinevad ajaloolised kontekstid kujundavad võõrkeelsete keelendite funktsioone.

Uuringu põhjal võib järeldada, et võõrkeelsed keelendid on mõlemas kontekstis vormi ja funktsiooni poolest sarnased, kuid neid mõjutavad ainulaadsed sotsiolingvistilised dünaamikad ning et võõrkeelsed keelendid mängivad olulist rolli suhtlejate sotsiokultuurilises reaalsuses orienteerumisel.