Keelekursused ja keeletestid

Keeletaseme määramine

Keeleoskust kirjeldatakse osaoskuste kaupa:

• mõistmine (kuulamine ja lugemine),
• rääkimine (suuline suhtlus ja suuline esitus)
• ning kirjutamine.

Enamasti saavutavad inimesed kõrgema taseme kiiremini keele mõistmisel, kuid rääkimisel ja kirjutamisel nii kiiresti ei edeneta. See on igati loomulik ja muretsemiseks pole kindlasti põhjust. Kui oled varem keelt õppinud, aga sa ei ole päris kindel, mis tasemel sinu keeleoskus olla võiks, siis enesehindamisskaala aitab erinevaid osaosakusi analüüsida ning seejärel sobivaima kursuse valida.

Tutvu enesehindamisskaalaga ja proovi määrata oma keeletase.

Keeleoskustasemete skaala kirjeldab iga taseme os aoskusi. Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemis lähtutakse kolmest tasemest:

• A – algeline keelekasutus (Basic User)
• B – iseseisev keelekasutus (Independent User)
• C – vaba keelekasutus (Proficient User)

Need kolm laia taset jagunevad igaüks kaheks kitsamaks: A1 ja A2, B1 ja B2, C1 ja C2. Neid saab omakorda vajadusel jagada veelgi kitsamateks tasemeteks: A1.1 ja A1.2, A2.1 ja A2.2 jne.

Keeleoskustasemed ja osaoskused on defineeritud dokumendis „Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine“ (Common European Framework of Reference for Languages: learning, teaching and assessment 2001, lühendatult CEFR). Kõik Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride instituudi keelekursused on tähistatud CEFR süsteemi tasemetega.

Keeletaseme tasuta testimiseks on mitmeid võimalusi. Proovi näiteks:

• Testpodium
• Transparent Language Proficiency Tests
• Cambridge English Language Assessment