Meie inimesed meedias
Siit lehelt leiad ülevaate meie inimeste sõnavõttudest meedias.
2024
- Prof. Reet Bender kirjutas Keele ja Kirjanduse novembrinumbris baltisaksa huumorist ja pastorianekdootidest.
- Baltisaksa kunstniku Elisàr von Kupfferi „Fašistlikud femboy'd“. Inglise keele ja kirjanduse nooremteadur Ave Palm vestles ajaloolase Ben Milleriga. Usutluse käigus avati Tallinnas sündinud baltisaksa kunstniku vastuolulist tausta. (26.08.2024)
- Vene kirjanduse kaasprofessor Lea Pild kirjutas Sirbis artikli Dmitri Merežkovski triloogiast „Kristus ja Antikristus“. (26.07.2024)
- Kõne-eelne nutikohtumine võõrkeelega päästab lapse aktsendist. Saksa keele lingvistika lektor Merje Miliste ning inglise keele ja didaktika nooremlektor Natalja Zagura rääkisid Novaatorile antud intervjuus, kuidas nutiseadmest võõrkeelsete saadete vaatamine võib lapsele hiljem selle keele omandamisel eelise anda. (16.04.2024)
- Anglistika professor Raili Marling kirjutas tõlkekirjandusest: Kuidas reaalsusega toime tulla? (12.04.2024)
- Anglistika professor Raili Marling andis intervjuu feministliku kirjanduse ajaloost. Intervjuu ilmus Draamateatri etenduse „Kollane tapeet“ kavalehes.
- Hiina keele õppejõud Mart Tšernjuk intervjueeris Sirbis budismiuurijat Richard F. Gombrichi. (12.01.2024)
2023
- Läti ja eesti keele õppejõud Ilze Tālberga jagas Õpetajate Lehes tähelepanekuid selle kohta, mis on eesti keele õppijale raske ja mis mitte. (19.12.2023)
- Prof. Raili Marling pidas kestliku teaduse teemalisel konverentsil ettekande, milles kõneles akadeemilisest prügist konkurentsitihedal teadusmaastikul. Ettekande põhjal valmis artikkel „Teaduse metodoloogiline jalajälg“, mis ilmus Sirbis. (08.12.2023)
- Ivo Volt kirjutas jõudeajast ja Inglisilla kirjadest. (01.11.2023)
- Emeriitprofessorid Irina Külmoja ja Ljubov Kisseljova arutlesid Eesti Rahva Muuseumi saates „Võime rääkida“ teemal „Kas keel muudab meelt?“. (24.10.2023)
- Sara Bédard-Goulet kultuurilehes Sirp: Kas parasiit on kuningas või ohver? (22.09.2023)
- Aastaraamatus „Tõlkija hääl XI“ ilmus intervjuu Eesti Kultuurkapitali mõttekirjanduse tõlke 2022. aasta preemia nominendi prof. Reet Benderiga. Samas aastaraamatus intervjueerisid teineteist Neeme Näripa ja Agne Pilvisto.
- Prof. Reet Bender rääkis mõisaaja talvekommetest. (08.03.2023)
- Prof. Raili Marling ja prof. Margit Keller kõrvutasid valimiste eel erakondade programme ning analüüsisid nende keelekasutust seoses kestliku arenguga. Artikkel ilmus Roheportaalis. (27.02.2023)
- Eesti keele intensiivkursustel osalevad Ukraina üliõpilased rääkisid saates „Hommik Anuga“ oma õpingutest, saatest tegi kokkuvõte ka Postimees. (26.02.2023)
- Reet Bender rääkis vastlakuklite ajaloost. (20.02.2023)
- Norra keele ja kirjanduse külalislektori Øyvind Rangøy kirjutas Baltimaade (mitte)eristamisest: „Kuidas sul seal Leedus läheb" (01.02.2023)
- Ilze Tālberga kirjutas kultuurilehes Sirp eesti ja läti keele sarnasustest: Kuram, kus keeleõppijal on vedanud! (27.01.2023)
2022
- Ilze Tālberga kirjutas kultuurilehes Sirp eesti ja läti tõlkijate seminarist ning aktuaalsetest tõlkeprobleemidest (18.11.2022)
- Kas tunneme baltisakslasi? Prof. Reet Bender rääkis saates "Uudishimu tippkeskus" baltisakslastest (20.10.2022)
- Klaarika Kaljärv analüüsis Francisco de Quevedo kuulsa hispaaniakeelse soneti „Jääv armastus sealpool surma“ tõlget. Artikkel ilmus kultuurilehes Sirp. (09.09.2022)
- 390-aastane alma mater ja 220-aastane raamatukogu. Kuidas siis nii? Klassikalise filoloogia professor Janika Päll aitas seda vastuolu selgitada. Artikkel ilmus Tartu Postimehes (06.07.2022)
- Prof. Marko Pajević intervjueeris Postimehes Saksa ajakirjanikku ja kirjanikku Timur Vermest: Pole mingi kunst olla demokraat, kui sa oled rikas ja sul läheb kõik hiilgavalt (06.05.2022)
- Marie-Luise Meier teadusuudiste portaalis Novaator: Koduperenaisest väepealikuks ehk kuidas videomängudes naisi kujutatakse (21.03.2022)
- Neeme Näripä rääkis ERR-is antiiksete tekstide kasutegurist. (06.02.2022)
- Reet Alas Õpetajate Lehes: E-ilma bonjour sobib ka päris elus teretamiseks (14.01.2022)
- Tartu Postimees kirjutab Reet Benderi tõlgitud Oswald Hartge mälestusteraamatust: Baltisakslane meenutab tartlaste elu südamlikult ja huumoriga (11.01.2022)
2021
- Skandinavistika vilistlane Mart Kuldkepp kirjutab kultuurilehes Sirp Tartu ülikoolist ja Eesti ajaloo pöördepunktidest (26.11.2021)
- Intervjuu Raili Marlinguga kultuurilehes Sirp: Biopoliitiline läbikukkumine. Koroonast humanitaari pilguga (29.10.2021)
- Tiina Kattel Tartu Postimehes: Leedu kirjanduse tõlkimine tekitab tugevat sõltuvust justkui narkootikum (04.06.2021)
- Prof. Raili Marling ja prof. Janika Päll TÜ ajakirjas Universitas: Inglise keelt võib oodata ladina keele saatus (mai, 2021)
- Artikkel Øyvind Rangøy, Adam Culleni ja Veronika Kivisilla luulekogust „Kolm sõlme“ ajakirjas Sirp (30.04.2021)
- Prof. Marko Pajevići arvamusartikkel Eesti Päevalehes: Tervis või vabadus? (26.04.2021)
- Prof. Janika Pälli artikkel Postimehes: Mida siis tähendavad „müüt“ ja „mütoloogia“? (19.03.2021)
- Prof. Raili Marlingu arvamusartikkel Postimehes: Mida tähendab olla naisteadlane? (11.02.2021)
2020
- Prof. Sara Bédard-Goulet ajakirjas Universitas: Kunst muudab inimest märkamatult (dets, 2020)
- Prantsuse keele lektor Marge Käsper ja saksa keele lektor Merje Miliste kirjutavad Õpetajate Lehes VEDAst, keeleõppurite digitaalsete pädevuste arendamise programmist (22.01. 2020)
- Romanistika professori Sara Bédard-Goulet’ kuraatoriprojektist kultuurilehes Sirp (04.12.2020)
- Läti keele õppejõud Ilze Tālberga võitis Eesti-Läti keeleauhinna. Uudis Postimehes (01.10.2020)
- Ilmar Anvelt rääkis Vikerraadio keelesaates Johannes Silvetist ja tema kuulsatest sõnaraamatutest (13.09.2020)
- Klassikalise filoloogia professori Jaanika Pälli artikkel "Aegumatu Tartu klassik Karl Morgenstern 250" kultuurilehes Sirp (28.08.2020)
- Maailmakirjanduse professor Jüri Talvet kultuurisaates "Plekktrumm" (27.04.2020)
- Anglistika professor Raili Marlingu artikkel "Neoliberalism ja feminism: vastased või liitlased?" kultuurilehes Sirp (27.03.2020)
- Kolledži raamatukoguhoidja Mari-Liis Rüütli kultuurisaates "OP" (alates 53. minutist) (20.02.2020)
2019
- "Plekktrumm": külas Ilze Tālberga (18.11.2019)
- "Plekktrummi" hooaja avasaates külas Janika Päll (17.09.2019)
Vilistlaste kogemuslood
- Mart Kuldkepp: mina, võõrfiloloog
- Oksana Belova-Dalton: iga käidud samm on määranud seda, kus ma parasjagu olen
- Katrin Kiisler: ladina filoloogia praktilisest väärtusest
- Maria-Kristiina Lotman: kõige enam rõõmu valmistab üliõpilaste areng
- Merit Valdsalu: iduettevõtlus on storytelling ja filoloogidel on sel alal kõrgharidus
- Karin Sibul: suulise tõlke pärand Eesti kultuuriloos on leidnud oma koha
- Betti Marie Peterson: vigadest keeleõppes
- Helena Jeret-Mäe: Interdistsiplinaarsete seikluste võimalikkusest
- Piret Saag: Fortumo jaoks on Tartu Ülikool kvaliteedi- ja usaldusmärk
- Urve Tiidus – lõpukõnede aeg
Instituudi õppejõud Kuku Raadio saates „Kuue samba taga“
- Mart Tšernjuk: Millele paneb rõhku klassikalise Hiina mõttelugu?
- Prof. Raili Marling ja Margit Keller: Naiste ja meeste tippjuhiks saamise teed
- Øyvind Rangøy ja Hella Liira: Väikesest ja suurest Norrast
- Klaarika Kaldjärv ja Tanel Lepsoo: Ilukirjanduse tõlkimisest ja selle õpetamisest
- Sirje Kupp-Sazonov ja Reelika Saar: Tõlkimisest, selle õpetamisest ning tõlkija elukutse muutustest
- Tiina Kattel ja Antonina Kostina: Milliseid naabrite keeli Tartu Ülikoolis õpetatakse?
- Eri Miyano ja Mart Tšernjuk: Jaapani ja hiina keele õpetamisest Tartu Ülikoolis?
- Prof. Raili Marling ja Ülle Türk: Millised on uued suunad inglise keele õpetamisel ja millest on saanud uus liikumine
- Reet Bender ja Vincent Dautancourt: Millised on Euroopa Liidu kõige olulisemad keeled ja kuidas mõjub nende tähtsusele Brexit?
- Prof. Janika Päll ja Ivo Volt: Antiikkeelte ja kultuuride mõjust meie keele- ning kultuuriruumi kujunemisele
Raadiosaated
- Ilze Tālberga rääkis IDA online-raadios läti kirjanduse tõlkimisest ja läti keelest. (21.10.2024)
- Eret Talviste pidas veebruaris avaliku loengu keha kujutamisest lääne mõtteloos ja 20. sajandi kirjanduses. Loengut saab nüüd järelkuulata taskuhäälingus Kõnelev Lehekülg. (13.10.2024)
- Euroopa keelte ja kultuuride õppekava magistrant ning Jaan Kaplinski nimelise stipendiumi laureaat Beatrice Veidenberg rääkis Vikerraadio hommikuprogrammis oma magistritööst.
- Prof. Reet Bender rääkis Vikerraadio saates „Loetud ja kirjutatud" baltisaksa kirjandusest Eestis
- lze Tālberga rääkis Vikerraadio „Keelesaates", kuidas ta eesti keele suhu sai ning kui lihtne või raske on lätlase jaoks eesti keel
- Øyvind Rangøy rääkis Vikerraadio „Keelesaates" norra keelest
- Prof. Reet Bender rääkis Vikerraadio „Keelesaates" Juhan Tuldavast
- Tiina Kattel rääkis Vikerraadio saates „Loetud ja kirjutatud" Kristina Sabaliauskaite romaanist „Peetri keisrinna“
- Eva Rein rääkis Vikerraadio saates „Ööülikool“ fotograafiast kirjandusteostes
- Marko Pajević rääkis Kuku Raadio saates "Reisirada" mõjuka austria kirjaniku Ilse Aichingeri elust ja loomingust
- Enn Veldi rääkis Vikerraadio „Keelesaates" Oxfordi sõnaraamatu loomisest, tähtsusest ja tähendusest ning inglise keeltest erinevates maailmajagudes
- Ilmar Anvelt rääkis Vikerraadio „Keelesaates" legendaarsetest Silveti sõnaraamatutest
Taskuhäälingud
- Läti keele õppejõu Ilze Tālberga taskuhääling „Veel putru – ajame Läti juttu“
- Vestlused instituudi vilistlastega taskuhäälingus „Karjääriradar“
- Taskuhääling „Communicating Science“
- Üliõpilaste hispaaniakeelne taskuhääling Hispaania ajaloost läbi kirjanduse prisma
- Kuidas õpitakse tõlkijaks? Teema üle arutlesid tõlkeõpetuse kaasprofessor Terje Loogus, õppekava vilistlane ja tegevtõlkija Kätriin Pruul ning magistrant Margret Rand.
- Inglise keele õpetaja erialajuht Natalja Zagura, inglise keele õpetajaks õppiv Sandra-Leele ning Hugo Treffneri Gümnaasiumi prantsuse keele õpetaja Doris Kristina räägivad võõrkeeleõpetaja magistriõppekavast.
2024
- Läti ja eesti keele õpetaja Ilze Talberga rääkis Integratsiooni Sihtasutusele lätlasena Eestis elamisest.
- Anglistika professor Raili Marling rääkis Praxise ja Tartu Ülikooli tehtud tippjuhtide uuringu põhjal, miks ikka veel ei ole Eestis piisavalt naistippjuhte, kuidas Eestis naised ja mehed saavad juhtideks ning mis roll on organisatsioonidel võrdsust toetavad kultuuri loomisel. Esitlus ja sellele järgnenud paneeldiskussioon soolisest lõhest tippjuhtide seas salvestati 4. aprillil PARE konverentsil ja neid saab järele vaadata Delfist.
