-
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondHumanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaatJakobi 2, r 116-121 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Ajaloo ja arheoloogia instituutJakobi 2 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Eesti ja üldkeeleteaduse instituutJakobi 2, IV korrus 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTFilosoofia ja semiootika instituutJakobi 2, III korrus, ruumid 302-337 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Kultuuriteaduste instituutÜlikooli 16 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Maailma keelte ja kultuuride instituutLossi 3 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0UsuteaduskondÜlikooli 18 50090 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Viljandi kultuuriakadeemiaPosti 1 71004 Viljandi linn, Viljandimaa EST0Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitprofessorid0Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsendid0Sotsiaalteaduste valdkondSotsiaalteaduste valdkonna dekanaatLossi 36 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Haridusteaduste instituutJakobi 5 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Johan Skytte poliitikauuringute instituutLossi 36, ruum 301 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0MajandusteaduskondNarva mnt 18 51009 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Psühholoogia instituutNäituse 2 50409 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0ÕigusteaduskondNäituse 20 - 324 50409 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Ühiskonnateaduste instituutLossi 36 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Narva kolledžRaekoja plats 2 20307 Narva linn, Ida-Virumaa EST0Pärnu kolledžRingi 35 80012 Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnumaa EST0Sotsiaalteaduste valdkonna emeriitprofessorid0Sotsiaalteaduste valdkonna emeriitdotsendid0Meditsiiniteaduste valdkondMeditsiiniteaduste valdkonna dekanaatRavila 19 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTBio- ja siirdemeditsiini instituutBiomeedikum, Ravila 19 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTFarmaatsia instituutNooruse 1 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTHambaarstiteaduse instituutL. Puusepa 1a 50406 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTKliinilise meditsiini instituutL. Puusepa 8 50406 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTPeremeditsiini ja rahvatervishoiu instituutRavila 19 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTSporditeaduste ja füsioteraapia instituutUjula 4 51008 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTMeditsiiniteaduste valdkonna emeriitprofessorid0Meditsiiniteaduste valdkonna emeriitdotsendid0Loodus- ja täppisteaduste valdkondLoodus- ja täppisteaduste valdkonna dekanaatVanemuise 46 - 208 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTArvutiteaduse instituutNarva mnt 18 51009 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTGenoomika instituutRiia 23b/2 51010 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTEesti mereinstituutMäealuse 14 12618 Tallinn, Harjumaa EST0Füüsika instituutKeemia instituutRavila 14a 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTMatemaatika ja statistika instituutNarva mnt 18 51009 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Molekulaar- ja rakubioloogia instituutRiia 23, 23b - 134 51010 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTTartu observatooriumObservatooriumi 1 61602 Tõravere alevik, Nõo vald, Tartumaa EST0TehnoloogiainstituutNooruse 1 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTÖkoloogia ja maateaduste instituutJ. Liivi tn 2 50409 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTLoodus- ja täppisteaduste valdkonna emeriitprofessorid0Loodus- ja täppisteaduste valdkonna emeriitdotsendid0Akadeemilise sekretäri tegevusvaldkondPersonaliosakondÜlikooli 18, ruumid 302 ja 304 50090 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Finantsjuhi tegevusvaldkondRahandusosakondJakobi 4 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Kantsleri tegevusvaldkondInfotehnoloogia osakondUppsala 10 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0KantseleiÜlikooli 17 (III korrus) 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Kinnisvaraosakond0Turundus- ja kommunikatsiooniosakondÜlikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210 50090 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Rektori tegevusvaldkondRektoraadi bürooÜlikooli 18 50090 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTSiseauditi bürooÕppeprorektori tegevusvaldkondÕppeosakondTeaduskoolUppsala 10 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTÜliõpilaskonna bürooÜlikooli 18b 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Õppimis- ja õpetamiskeskusLossi 36-401 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTTeadusprorektori tegevusvaldkondRaamatukoguW. Struve 1 50091 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTGrandikeskusRaekoja plats 9, III korrus 51004 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTArendusprorektori tegevusvaldkondEttevõtlus- ja innovatsioonikeskusNarva mnt 18 51009 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Loodusmuuseum ja botaanikaaedVanemuise 46 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond0MuuseumLossi 25 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0
Meie inimesed meedias
2024
- Kõne-eelne nutikohtumine võõrkeelega päästab lapse aktsendist. Saksa keele lingvistika lektor Merje Miliste ning inglise keele ja didaktika nooremlektor Natalja Zagura rääkisid Novaatorile antud intervjuus, kuidas nutiseadmest võõrkeelsete saadete vaatamine võib lapsele hiljem selle keele omandamisel eelise anda. (16.04.2024)
- Anglistika professor Raili Marling kirjutas tõlkekirjandusest: Kuidas reaalsusega toime tulla? (12.02.2024)
- Anglistika professor Raili Marling andis intervjuu feministliku kirjanduse ajaloost. Intervjuu ilmus Draamateatri etenduse „Kollane tapeet“ kavalehes.
- Hiina keele õppejõud Mart Tšernjuk intervjueeris Sirbis budismiuurijat Richard F. Gombrichi. (12.01.2024)
2023
- Läti ja eesti keele õppejõud Ilze Tālberga jagas Õpetajate Lehes tähelepanekuid selle kohta, mis on eesti keele õppijale raske ja mis mitte. (19.12.2023)
- Prof. Raili Marling pidas kestliku teaduse teemalisel konverentsil ettekande, milles kõneles akadeemilisest prügist konkurentsitihedal teadusmaastikul. Ettekande põhjal valmis artikkel „Teaduse metodoloogiline jalajälg“, mis ilmus Sirbis. (08.12.2023)
- Ivo Volt kirjutas jõudeajast ja Inglisilla kirjadest. (01.11.2023)
- Emeriitprofessorid Irina Külmoja ja Ljubov Kisseljova arutlesid Eesti Rahva Muuseumi saates „Võime rääkida“ teemal „Kas keel muudab meelt?“. (24.10.2023)
- Sara Bédard-Goulet kultuurilehes Sirp: Kas parasiit on kuningas või ohver? (22.09.2023)
- Aastaraamatus „Tõlkija hääl XI“ ilmus intervjuu Eesti Kultuurkapitali mõttekirjanduse tõlke 2022. aasta preemia nominendi prof. Reet Benderiga. Samas aastaraamatus intervjueerisid teineteist Neeme Näripa ja Agne Pilvisto.
- Prof. Reet Bender rääkis mõisaaja talvekommetest. (08.03.2023)
- Prof. Raili Marling ja prof. Margit Keller kõrvutasid valimiste eel erakondade programme ning analüüsisid nende keelekasutust seoses kestliku arenguga. Artikkel ilmus Roheportaalis. (27.02.2023)
- Eesti keele intensiivkursustel osalevad Ukraina üliõpilased rääkisid saates „Hommik Anuga“ oma õpingutest, saatest tegi kokkuvõte ka Postimees. (26.02.2023)
- Reet Bender rääkis vastlakuklite ajaloost. (20.02.2023)
- Norra keele ja kirjanduse külalislektori Øyvind Rangøy kirjutas Baltimaade (mitte)eristamisest: „Kuidas sul seal Leedus läheb" (01.02.2023)
- Ilze Tālberga kirjutas kultuurilehes Sirp eesti ja läti keele sarnasustest: Kuram, kus keeleõppijal on vedanud! (27.01.2023)
2022
- Ilze Tālberga kirjutas kultuurilehes Sirp eesti ja läti tõlkijate seminarist ning aktuaalsetest tõlkeprobleemidest (18.11.2022)
- Kas tunneme baltisakslasi? Prof. Reet Bender rääkis saates "Uudishimu tippkeskus" baltisakslastest (20.10.2022)
- Klaarika Kaljärv analüüsis Francisco de Quevedo kuulsa hispaaniakeelse soneti „Jääv armastus sealpool surma“ tõlget. Artikkel ilmus kultuurilehes Sirp. (09.09.2022)
- 390-aastane alma mater ja 220-aastane raamatukogu. Kuidas siis nii? Klassikalise filoloogia professor Janika Päll aitas seda vastuolu selgitada. Artikkel ilmus Tartu Postimehes (06.07.2022)
- Prof. Marko Pajević intervjueeris Postimehes Saksa ajakirjanikku ja kirjanikku Timur Vermest: Pole mingi kunst olla demokraat, kui sa oled rikas ja sul läheb kõik hiilgavalt (06.05.2022)
- Marie-Luise Meier teadusuudiste portaalis Novaator: Koduperenaisest väepealikuks ehk kuidas videomängudes naisi kujutatakse (21.03.2022)
- Neeme Näripä rääkis ERR-is antiiksete tekstide kasutegurist. (06.02.2022)
- Reet Alas Õpetajate Lehes: E-ilma bonjour sobib ka päris elus teretamiseks (14.01.2022)
- Tartu Postimees kirjutab Reet Benderi tõlgitud Oswald Hartge mälestusteraamatust: Baltisakslane meenutab tartlaste elu südamlikult ja huumoriga (11.01.2022)
2021
- Skandinavistika vilistlane Mart Kuldkepp kirjutab kultuurilehes Sirp Tartu ülikoolist ja Eesti ajaloo pöördepunktidest (26.11.2021)
- Intervjuu Raili Marlinguga kultuurilehes Sirp: Biopoliitiline läbikukkumine. Koroonast humanitaari pilguga (29.10.2021)
- Tiina Kattel Tartu Postimehes: Leedu kirjanduse tõlkimine tekitab tugevat sõltuvust justkui narkootikum (04.06.2021)
- Prof. Raili Marling ja prof. Janika Päll TÜ ajakirjas Universitas: Inglise keelt võib oodata ladina keele saatus (mai, 2021)
- Artikkel Øyvind Rangøy, Adam Culleni ja Veronika Kivisilla luulekogust „Kolm sõlme“ ajakirjas Sirp (30.04.2021)
- Prof. Marko Pajevići arvamusartikkel Eesti Päevalehes: Tervis või vabadus? (26.04.2021)
- Prof. Janika Pälli artikkel Postimehes: Mida siis tähendavad „müüt“ ja „mütoloogia“? (19.03.2021)
- Prof. Raili Marlingu arvamusartikkel Postimehes: Mida tähendab olla naisteadlane? (11.02.2021)
2020
- Prof. Sara Bédard-Goulet ajakirjas Universitas: Kunst muudab inimest märkamatult (dets, 2020)
- Prantsuse keele lektor Marge Käsper ja saksa keele lektor Merje Miliste kirjutavad Õpetajate Lehes VEDAst, keeleõppurite digitaalsete pädevuste arendamise programmist (22.01. 2020)
- Romanistika professori Sara Bédard-Goulet’ kuraatoriprojektist kultuurilehes Sirp (04.12.2020)
- Läti keele õppejõud Ilze Tālberga võitis Eesti-Läti keeleauhinna. Uudis Postimehes (01.10.2020)
- Ilmar Anvelt rääkis Vikerraadio keelesaates Johannes Silvetist ja tema kuulsatest sõnaraamatutest (13.09.2020)
- Klassikalise filoloogia professori Jaanika Pälli artikkel "Aegumatu Tartu klassik Karl Morgenstern 250" kultuurilehes Sirp (28.08.2020)
- Maailmakirjanduse professor Jüri Talvet kultuurisaates "Plekktrumm" (27.04.2020)
- Anglistika professor Raili Marlingu artikkel "Neoliberalism ja feminism: vastased või liitlased?" kultuurilehes Sirp (27.03.2020)
- Kolledži raamatukoguhoidja Mari-Liis Rüütli kultuurisaates "OP" (alates 53. minutist) (20.02.2020)
2019
- "Plekktrumm": külas Ilze Tālberga (18.11.2019)
- "Plekktrummi" hooaja avasaates külas Janika Päll (17.09.2019)
Vilistlaste kogemuslood
- Mart Kuldkepp: mina, võõrfiloloog
- Oksana Belova-Dalton: iga käidud samm on määranud seda, kus ma parasjagu olen
- Katrin Kiisler: ladina filoloogia praktilisest väärtusest
- Maria-Kristiina Lotman: kõige enam rõõmu valmistab üliõpilaste areng
- Merit Valdsalu: iduettevõtlus on storytelling ja filoloogidel on sel alal kõrgharidus
- Karin Sibul: suulise tõlke pärand Eesti kultuuriloos on leidnud oma koha
- Betti Marie Peterson: vigadest keeleõppes
- Helena Jeret-Mäe: Interdistsiplinaarsete seikluste võimalikkusest
- Piret Saag: Fortumo jaoks on Tartu Ülikool kvaliteedi- ja usaldusmärk
- Urve Tiidus – lõpukõnede aeg
Raadiosaated:
- Euroopa keelte ja kultuuride õppekava magistrant ning Jaan Kaplinski nimelise stipendiumi laureaat Beatrice Veidenberg rääkis Vikerraadio hommikuprogrammis oma magistritööst.
- Prof. Reet Bender rääkis Vikerraadio saates „Loetud ja kirjutatud" baltisaksa kirjandusest Eestis
- lze Tālberga rääkis Vikerraadio „Keelesaates", kuidas ta eesti keele suhu sai ning kui lihtne või raske on lätlase jaoks eesti keel
- Øyvind Rangøy rääkis Vikerraadio „Keelesaates" norra keelest
- Prof. Reet Bender rääkis Vikerraadio „Keelesaates" Juhan Tuldavast
- Tiina Kattel rääkis Vikerraadio saates „Loetud ja kirjutatud" Kristina Sabaliauskaite romaanist „Peetri keisrinna“
- Eva Rein rääkis Vikerraadio saates „Ööülikool“ fotograafiast kirjandusteostes
- Marko Pajević rääkis Kuku Raadio saates "Reisirada" mõjuka austria kirjaniku Ilse Aichingeri elust ja loomingust
- Enn Veldi rääkis Vikerraadio „Keelesaates" Oxfordi sõnaraamatu loomisest, tähtsusest ja tähendusest ning inglise keeltest erinevates maailmajagudes
- Ilmar Anvelt rääkis Vikerraadio „Keelesaates" legendaarsetest Silveti sõnaraamatutest
Instituudi õppejõud Kuku Raadio saates „Kuue samba taga“:
- Klaarika Kaldjärv ja Tanel Lepsoo: Ilukirjanduse tõlkimisest ja selle õpetamisest
- Sirje Kupp-Sazonov ja Reelika Saar: Tõlkimisest, selle õpetamisest ning tõlkija elukutse muutustest
- Tiina Kattel ja Antonina Kostina: Milliseid naabrite keeli Tartu Ülikoolis õpetatakse?
- Eri Miyano ja Mart Tšernjuk: Jaapani ja hiina keele õpetamisest Tartu Ülikoolis?
- Prof. Raili Marling ja Ülle Türk: Millised on uued suunad inglise keele õpetamisel ja millest on saanud uus liikumine?
- Reet Bender ja Vincent Dautancourt: Millised on Euroopa Liidu kõige olulisemad keeled ja kuidas mõjub nende tähtsusele Brexit?
- Prof. Janika Päll ja Ivo Volt: Antiikkeelte ja kultuuride mõjust meie keele- ning kultuuriruumi kujunemisele
Taskuhäälingud:
- Lätiteemalise taskuhäälingu „Veel putru – ajame Läti juttu“ esimene saatekülaline on Aive Mandel, saadet juhib Ilze Tālberga.
- Vestlused instituudi vilistlastega taskuhäälingus „Karjääriradar“
- Taskuhääling „Communicating Science“
- Üliõpilaste hispaaniakeelne taskuhääling Hispaania ajaloost läbi kirjanduse prisma
- Kuidas õpitakse tõlkijaks? Teema üle arutlesid tõlkeõpetuse kaasprofessor Terje Loogus, õppekava vilistlane ja tegevtõlkija Kätriin Pruul ning magistrant Margret Rand.
- Inglise keele õpetaja erialajuht Natalja Zagura, inglise keele õpetajaks õppiv Sandra-Leele ning Hugo Treffneri Gümnaasiumi prantsuse keele õpetaja Doris Kristina räägivad võõrkeeleõpetaja magistriõppekavast.
2024
- Anglistika professor Raili Marling rääkis Praxise ja Tartu Ülikooli tehtud tippjuhtide uuringu põhjal, miks ikka veel ei ole Eestis piisavalt naistippjuhte, kuidas Eestis naised ja mehed saavad juhtideks ning mis roll on organisatsioonidel võrdsust toetavad kultuuri loomisel. Esitlus ja sellele järgnenud paneeldiskussioon soolisest lõhest tippjuhtide seas salvestati 4. aprillil PARE konverentsil ja neid saab järele vaadata Delfist.
Tartu Ülikoolis toimub Rahvusvahelise Ulmeuuringute Ühingu suur aastakonverents
Konverentsi peaesinejateks on Anindita Banerjee (Cornelli Ülikool), Bogi Takács Perelmutter (Kansase Ülikool) ning Meelis Friedenthal (Tartu Ülikool).
Kõne-eelne nutikohtumine võõrkeelega päästab lapse aktsendist
Nüüd osutavad Eesti teadlased, et keelekontakt võib olla ehe ka nuti- või teleekraani vahendusel.
Tulemas on mitmepäevane automaatse morfosüntaktilise annotatsiooni töötuba
15.-19. aprillini kell 12-14 ruumis Lossi 3-207 toimub Digihumanitaaria ja infoühiskonna keskuse töötuba, mida viib läbi Turu Ülikooli doktorant Hanna-Mari Kupari.