Akadeemilise väljendusoskuse keskus

ENLIGHT on kultuuridevaheline virtuaalse õpirände projekt, kuhu kuulub 25 üliõpilast kolme ülikooli eri õppekavadest. Tudengid saavad võimaluse parandada oma akadeemiliste tekstide kirjutamise ning kultuuridevahelise suhtluse oskust, töötades üheskoos mõne ENLIGHTi valdkonna küsimuse kallal (nt e-tervishoiu kitsaskohad ja võimalused, tehisintellekti roll kestlike linnade ja kogukondade kujundamisel, kliimamuutuse mõju kohalikele ökosüsteemidele, energia ja ringmajandus või sotsiaal-ruumiline polariseerumine ja mitmekesisus).

Projekti partnerülikoolideks on Göttingeni, Genti ja Tartu ülikool.

Projektiga NB!Write toetame kirjutamisoskuse arendamist ja selle lõimimist eri õppeainetesse. Eesmärgiga mitmekesistada kirjutamist toetavaid algatusi partnerülikoolides pöörame tähelepanu sellele, kui oluline on omavahel jagada käimasolevate algatuste ja pedagoogiliste sekkumiste kogemusi. Sel viisil oleme kursis üksteise tugevustega ja saame välja arendada sellised kirjutamist toetavad algatused, mis sobivad kõige paremini just Põhjamaade ja Balti konteksti.

NB!Write on toeks teadlastele, juhendajatele, tudengitele, ülikooli osakondadele ja instituutidele, kes rakendavad kirjutamist akadeemilise edasijõudmise meetmena ja näevad kirjutamise juhendamises tudengite edu panti.

Kui soovid meiega liituda, siis anna sellest teada aadressil djuddah.leijen@ut.ee.

Teadusprojekt BWRITE kaardistab Baltimaade kohalikke kirjutamistraditsioone, aidates neid hoida ning tagada nende rakendamist kõigis valdkondades, sh teaduses ja kõrghariduses. Projekti uurimistöö tulemusi saab rakendada akadeemiliste tekstide kirjutamise õpetamisel eesti, läti ja leedu keeles. Lisaks heidavad tulemused valgust akadeemilise identiteedi eri tahkude uurimisse ja on oluline panus kultuuridevahelise retoorika alasesse teadustöösse kogu maailmas.

Akadeemiline väljendusoskus on üha olulisema tähtsusega oskus nii õppijate kui ka teadlaste jaoks. Kirjalikud tööd on kõrghariduses üks enim kasutatud hindamisvorm ning viimastel aastakümnetel on kirjaliku eneseväljenduse oskus saanud aina olulisemaks ka teadlastele, kelle tööd hinnatakse peamiselt teaduspublikatsioonide alusel.

Kuigi tänapäeval kirjutavad teadlased enamasti inglise keeles, mis on kaasaegse teaduse lingua franca, on mõnel pool, sealhulgas Balti riikides, uurijatel võimalus (ja mõnikord kohustus) avaldada teadustööd ka kohalikus keeles. Eesti, läti ja leedu keeled on (senini) kõrghariduse madalamatel astmetel peamisteks õppekeelteks.

Selles projektis lähtume eeldusest, et akadeemiliste tekstide kirjutamisel esinevad kultuurilised erinevused. Nii ei erine eri keeltes kirjutatud tekstid mitte ainult grammatika ja sõnavara poolest, vaid näiteks ka infostruktuuri, teksti ülesehituse ja retooriliste võtete poolest. Neid teksti aspekte on üsna palju uuritud suurema kõnelejaskonnaga keeltes, nagu näiteks inglise, saksa, hispaania, kuid vähem on teada väiksema kõnelejaskonnaga keelte, sh Balti riikide keelte kohta.

Siinse projekti eesmärk on kaardistada eesti-, läti- ja leedukeelsete akadeemiliste tekstide kirjutamistraditsioon, keskendudes humanitaar- ja sotsiaalvaldkonna tekstidele. Projektis uuritakse erinevaid akadeemilisi žanre nii mikro- kui ka makrotasandil, vaadeldakse näiteks teksti sidusust, struktuuri, retoorilisi võtteid, metateksti jms.

Projekti tulemusel saame parema ülevaate eesti-, läti- ja leedukeelsete akadeemiliste tekstide kirjutamistraditsioonist. Projekti tulemusi saab rakendada akadeemiliste tekstide kirjutamise õpetamisel ja õppematerjalide väljaarendamisel. See aitab hoida meie kohalikke kirjutamistraditsioone ning tagada eesti, läti ja leedu keele kasutamise kõikides valdkondades, sh teaduses ja kõrghariduses

STARS: Self-Regulated Learning Tool for Academic Success

Projekti üldeesmärk on muuta õpilaste õpikogemust, aidates neil süstemaatiliselt arendada isereguleeritud õppimise (ingl Self-Regulated Learning, SRL) oskusi, et tulla toime ajajuhtimise, motivatsioonipuuduse ja emotsioonide reguleerimisega. Arvestades eelkõige ebasoodsas olukorras olevate õppijatega, töötame välja ja valideerime õppijatele mõeldud uuendusliku ja kasutusmugava tööriista ning teeme selle kättesaadavaks kolmes piirkonnas, et süstemaatiliselt arendada vähemalt 750 õppija ja õpetaja SRL-oskusi.

Kasutame osalusdisaini meetodit, et saada sisend disainile, mille arendame välja SRL-oskuste tööriista esimeseks versiooniks. Samal ajal kureerime ja loome esimese õppesisu mooduli oskuste puudujääkide jaoks. Kasutame, katsetame ja täiustame tööriista ja õppesisu hoolikalt koostöös 750 osalejaga, lisades ühtlasi uusi mooduleid, mis aitavad arendada kirjutamisoskust. Kordame protsessi kolme semestri jooksul ja levitame oma tulemusi laialdaselt.

Projekti peamised tulemused on SRL-oskuste tööriist ning sihipäraselt kureeritud ja loodud õppesisu, mis võimaldab 1) raskustes olevatel õppijatel leida ja rakendada sobivaid SRL-strateegiaid, et oma õppeedukust (kirjutamisoskust) kestlikult parandada; 2) vähendada väljalangevust ning 3) kõrgkoolide õpetajatel toetada õppijate SRL-oskusi ja integreerida tehisintellektil põhinevaid toetavaid vahendeid paremini oma õpetamisprotsessi.

FLAIR Fostering Learners’ AI Readiness

Generatiivse tehisintellekti rakenduste laialdane kättesaadavus on toiminud katalüsaatorina õpetamise ja õppimise muutustele. FLAIR
aitab õppijatel valmistuda digitaalseid muutusi täis ühiskonnas toimimiseks, edendades generatiivse tehisintellekti eetilist ja mõtestatud kasutamist ning toetades seeläbi õppijate tehisintellekti kasutamise pädevusi. Kokkuvõttes annab FLAIR ülevaate Euroopas käimasolevast arutelust tehisintellekti kasutamise pädevuse üle, aitab kaasa tehisintellekti-alase hariduse edendamisele ja soodustab ülekantavate oskuste omandamist.

Esmalt võrreldakse projektis tehisintellekti kasutamise pädevust kirjeldavaid raamistikke, suuniseid ja poliitikaid, et saada ülevaade Euroopas levinud lähenemisviisidest. Seejärel töötatakse välja kaks erinevat õppijaid toetavate vahendite komplekti, mille abil omandada vajalikud oskused tehisintellekti vastutustundlikuks ja tõhusaks kasutamiseks. Nende vahendite seas on nii õppijatele mõeldud mitmekülgsed ja kohandatavad iseseisva õppimise moodulid kui ka transdistsiplinaarsed kasutusvalmis õppetegevused, mida õppejõud saavad olemasolevate kursustega integreerida.

Esimese etapis tehtud uuringute tulemusel koostatakse kokkuvõttev aruanne, mis saab aluseks tehisintellekti kasutamise ja ülekantavate oskuste raamistikule. Teises etapis töötatakse välja ülevaatlik kava ja põhjalik materjalikogu, mis võimaldab õppejõududel kohandada iseseisva õppimise mooduleid oma õppetööst lähtuvalt. Kolmandas etapis avaldatakse õppejõududele mõeldud tööriistakomplekt, mis keskendub peamistele arendamise vajavatele oskustele. Tööriistakomplekti täiendavad õpiampsud, mida saab valmiskujul lisada eri valdkondade ja erialade kursustele.