Instituudist

Klassikalistele keeltele pöörati ülikoolis suurt tähelepanu selle asutamisest alates. Kuna õpetus toimus ladina keeles ning selles keeles kirjutati kõik dissertatsioonid ja avaldati trükiseid, oli ladina keele oskus iseenesestmõistetav. See omandati juba ladinakoolis, ülikoolis ei olnud enam vaja selleks aega ja energiat raisata. Ometi ei vallanud kaugeltki mitte kõik ülikooli astujad ladina keelt vabalt kirjas ja kõnes. Eraldi professuuri ladina keele õpetamiseks ei olnud ette nähtud, seda tehti retoorika ja poeetika kursuste raames. Filosoofiateaduskonna lõpetamisel kontrollis ladina keele oskust kolmeliikmeline komisjon, kuhu kuulusid ka teaduskonna dekaan ja kõnekunsti professor.

Esimeseks kreeka keele professoriks oli Peter Goetschenius (1632-1636), talle järgnesid Salomo Matthiae (1636-1641), Johannes Georgii Gezelius (1641-1649) ja Erik Holstenius (1650-1656)

1865. aastal asutati Tartu Ülikoolis saksa keele ja kirjanduse õppetool, mille juhatajaks sai Leo Meyer. Klassikaliste keelte ja saksa keele, kirjanduse, kultuuri uurimisel ja õpetamisel on Tartu Ülikoolis seega pikaajalised traditsioonid. Ka rootsi keele õpetamine oli juba 20. sajandi esimesel poolel aktuaalne. Rootsi keele lektori ametit pidas aastatel 1927-1931 Nils-Herman Lindberg ning rootsi keele professor Per Wieselgren töötas Tartu Ülikoolis aastatel 1930-1940.

1944. aastal, kui taastati Tartu Riiklik Ülikool, taasavati lääne-Euroopa filoloogia kateeder ning klassikalise filoloogia kateeder. 1947. a. sügisel rakendus uus üleliiduline viieaastane õppeplaan germaani-romaani filoloogia alal. Suurenenud koormuse tõttu ja õppetöö paremaks korraldamiseks jagati Lääne-Euroopa filoloogia kateeder NSVL Kõrgema Hariduse Ministeeriumi käskkirjaga nr. 885 28. juunist 1947 kaheks - Lääne-Euroopa keelte ja 2) Lääne-Euroopa kirjanduse kateedriks. Õpetati inglise, saksa ja prantsuse keelt ning kirjandust germaani-romaani filoloogia eriala üliõpilastele. Enamus õppejõududest täitis mõlema kateedri koormust.

1948. a. sügissemestril hakati võõrkeeli õpetama kõigis TRÜ teaduskondades. Selle töö teostamiseks moodustati võõrkeelte kateeder NSVL Kõrgema Hariduse Ministeeriumi käskkirjaga nr. 1256 28. augustist 1948. a.

1949-1955 ei toimunud vastuvõttu germaani-romaani filoloogia erialal. 1953. aastal, kui viimased vastavate erialade üliõpilased lõpetasid oma õpingud, suleti Lääne-Euroopa keelte kateeder ja enamus selle liikmetest viidi üle võõrkeelte kateedrisse. 1954. a. ühendati klassikalise filoloogia kateeder ja Lääne-Euroopa kirjanduse kateeder ning nimetati Lääne-Euroopa kirjanduse ja klassikalise filoloogia kateedriks. Võõrkeelte kateeder õpetas inglise, saksa, prantsuse ja ladina keelt kõigis TRÜ teaduskondades ja ettevalmistusosakonnas ning fakultatiivainena kreeka, rootsi, itaalia ja hispaania keelt.

Seoses võõrfiloloogia eriala üliõpilaste arvu pideva suurenemisega ja ka võõrkeelt üldainena õppivate üliõpilaste arvu suurenemisega loodi 11. juulil 1961 võõrkeelte kateedri baasil inglise keele ja saksa keele kateedrid. Saksa keele kateeder õpetas saksa keelt nii põhi- kui üldainena, samuti võõrfiloloogide ettevalmistusse kuuluvaid teoreetilisi distsipliine. Prantsuse keele ja kirjanduse erialale hakati üliõpilasi taas vastu võtma 1978. aastast, vastuvõtt toimus üle 2-3 aasta. Prantsuse keelt õpetati saksa keele kateedri juures.

1972. aasta tõi kaasa suuri muudatusi: inglise ja saksa keele kateedri õppejõud, kes õpetasid võõrkeeli mittefiloloogiliste erialade üliõpilastele, viidi üle uude äsjaloodud võõrkeelte kateedrisse. Samal aastal kaotati Lääne-Euroopa kirjanduse ja klassikalise filoloogia kateeder ning seoses sellega nimetati inglise keele ja saksa keele kateedrid rektori käskkirjaga nr. 525-k 19. septembrist 1972 inglise filoloogia kateedriks ja saksa filoloogia kateedriks.

1.09.1990 taasavati klassikalise filoloogia õppetool.

Pärast pikka vaheaega asus 1991. aastal Tartu Ülikooli tööle uus täiskohaga rootsi keele külalislektor ja samal aastal võeti vastu ka esimesed rootsi keelt peaerialana õppivad üliõpilased. Aasta hiljem asusid tööle norra keele lektor ja taani keele lektor. Aastast 1994. taasavati rootsi keele professuur. Prof. Stig Örjan Ohlsson oli rootsi keele professor aastatel 1994-2005, tema järel töötas osalise koormusega prof. Jean Francois Battail ning aastast 2010 on osakonna korraline skandinavistika professor Daniel Sävborg.

Hispaania filoloogia korraline eriala asutati 1992/1993. õppeaastast. Selle eestvedajaks oli maailmakirjanduse professor hispanoloog Jüri Talvet, kes seniajani eriala juhatab.

Tartu ülikooli nõukogu otsusega 18. detsembrist 1992 "Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna struktuuri korrastamine" loodi alates 1. veebruarist 1993 Germaani-romaani filoloogia osakond. Osakond loodi kolme kateedri - inglise filoloogia, saksa filoloogia ja klassikalise filoloogia kateedrite baasil. Osakonnaga liideti ka maailmakirjanduse õppetool.

Struktuurireformi käigus liideti germaani-romaani filoloogia ning vene ja slaavi filoloogia osakonnad.

1. juulist 2007 alustas tegevust Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut, mille koosseisu kuulusid:

Osakonnad:

1. inglise filoloogia osakond,
2. klassikalise filoloogia osakond,
3. romanistika osakond (hispaania ja prantsuse keel),
4. saksa filoloogia osakond,
5. skandinavistika osakond (norra, rootsi ja taani keel),
6. slaavi filoloogia osakond, millesse kuuluvad

• vene keele õppetool,
• vene kirjanduse õppetool ja
• slaavi filoloogia õppetool.

Keskused

1. Briti Uuringute keskus,
2. Kanada uuringute keskus,
3. Kultuuridevahelise kommunikatsiooni keskus,
4. Põhja-Ameerika uuringute keskus,
5. Robert Schumani prantsuse uuringute keskus,
6. Tõlkekeskus,
7. Vene keele testimiskeskus.

1. jaanuarist 2015 liideti germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut ja keelekeskus, mille tulemusena loodi uus struktuuriüksus: maailma keelte ja kultuuride kolledž. Tartu Ülikooli senati otsusega sai maailma keelte ja kultuuride kolledžist 1. jaanuaril 2023 instituut.