Nooremteadur-doktorandid tutvustasid oma uurimisteemasid
Tutvustame viit inspireerivat maailma keelte ja kultuuride instituudi nooremteadur-doktoranti, kes jagasid „Naised teaduses“ teemanädala puhul oma uurimisteemasid.
Teemad ulatuvad alates 19. sajandi Tartu Ülikooli õpilastöödest ja Antiik-Kreeka tragöödiatest kuni soo ja seksuaalsuse tõlgendamiseni kaasaegses kirjanduses. Samuti uuritakse varajase võõrkeeleõppe mõju ja hispaania keele õpetamise eripärasid Eestis.
Uushumanism 19. sajandi üliõpilastöödes
Klassikalise filoloogia nooremteadur Anni Polding uurib 19. sajandi alguses Tartu Keiserlikus Ülikoolis aset leidnud pedagoogilis-filoloogilist seminari ja seal õppivate tudengite harjutustöid. Pedagoogilis-filoloogiline seminar on tänapäeva mõistes justkui instituut, kus koolitati õpetajaid. „Eriti huvitab mind, kuidas väljendub seminari töödes uushumanism, sest seminari loomise eestvedaja ja selle üks professoritest Karl Morgenstern oli õppinud ühe uushumanismi võtmekuju F. A. Wolfi käe all,“ selgitas ta. Eriti põnev on Anni jaoks see, et ta saab oma töös sukelduda 200 aasta vanustesse käsikirjalistesse õpilastöödesse. Doktoritööd juhendab klassikalise filoloogia professor Janika Päll.
Kordused antiiktragöödias kui vahend publiku kaasamiseks
Samuti klassikalise filoloogia nooremteadur Beatrice Veidenberg uurib sisulisi ja vormilisi kordusi Antiik-Kreeka kirjaniku Aischylose tragöödias „Palujannad“. Täpsemalt uurib ta seda, kuidas need kordused kaasavad läbi tekstuaalse esinemise tragöödia publikut ühisesse illusiooni ja mõjutavad tragöödia vastuvõttu. Doktoritööd juhendab klassikalise filoloogia professor Janika Päll.
Soo ja seksuaalsuse tõlgendamine
Inglise keele ja kirjanduse nooremteadur Ave Palm toob oma uurimistöös kokku huvid kirjanduse, kvääriajaloo, soo- ja retseptsiooniuuringute valdkondadest. Ta keskendub doktoriprojektis sellele, kuidas 21. sajandi lugejad tõlgendavad mittenormatiivset sugu ja seksuaalsust umbes saja aasta vanustes angloameerika ilukirjanduslikes tekstides. Konkreetsemalt võrreldakse kahte teost: Radclyffe Halli „The Well of Loneliness“ (1928) ja Djuna Barnesi „Nightwood“ (1936). „Mõlemad kasutavad oma tegelaste kirjeldamiseks seksuaalse inversiooni mõistet. Uurides hõõrdumist, mis leiab aset kaasaegsete ja ajalooliste käsitluste kohtumisel kirjanduse retseptsioonis, paljastub nii mõndagi huvitavat selle kohta, kui mitmekülgselt inimesed mõtestavad sugu ja seksuaalsust tänapäeva ühiskonnas,“ selgitas Ave. Doktoritööd juhendab anglistika professor Raili Marling.
Varajane võõrkeeleõpe
Saksa keele ja kirjanduse nooremteadur Heidi Rajamäe-Volmer uurib varajase võõrkeeleõppe mõju õppija keeleoskusele, motivatsioonile ja edasistele keelevalikutele. Sellest, mis kasu on väikelapsel võõrkeeleõppest, räägib Heidi lähiajal oma doktoritöö ja kogemuse valguses ka Kuku raadio saatesarjas „Kuue samba taga“. Doktoritööd juhendab germanistika professor Reet Bender.
Hispaania keele võõrkeelena õpetamine eestlastele
Germaani-romaani filoloogia nooremteadur Virginia Rapún Mombiela uurimustöö käsitleb hispaania keele arengut Eesti tudengite seas, kes on spetsialiseerunud hispaania filoloogiale. Nad on mitmekeelsed õppijad, kelle emakeel ei kuulu indoeuroopa keelkonda. Keelelisest taustast tulenevalt ilmnevad nende keelekasutuses spetsiifilised eripärad, ent võõrkeele õppematerjalide koostamisel sellega paraku sageli ei arvestata. Selle puudujäägi kõrvaldamiseks analüüsib Virginia nende keeletootmist ja tuvastab käitumismustrid, et saada parem arusaam peamistest väljakutsetest, millega nad hispaania keele õppimisel kokku puutuvad. Tema lõppeesmärk on parandada nende õppimiskogemust ja töötada välja kohandatud materjalid, mis hõlbustaksid hispaania keele õppimist ja kasutamist ning vastaksid nende keelelistele vajadustele. Doktoritööd juhendab hispaania keele ja lingvistika lektor Mari Kruse.
Kõik instituudi doktoriõppe erialad – hispaania keel ja kirjandus, inglise keel ja kirjandus, klassikaline filoloogia, prantsuse keel ja kirjandus, saksa keel ja kirjandus, skandinaavia keeled ja kultuurid, tõlketeadus ning vene keel ja kirjandus – on osa humanitaarteaduste doktoriõppe programmist. Kokku on instituudis 17 nooremteadur-doktoranti ja 13 doktoranti, kellest 24 on naissoost ja 6 meessoost.
Loe veel sarnaseid uudiseid
