Tartus toimuval konverentsil räägitakse baltisakslaste elust pärast teist maailmasõda

22. novembril toimub maailma keelte ja kultuuride ning ajaloo ja arheoloogia instituudi koostöös Lossi 3 õppehoones konverents „Heimat Revisited I. Baltisakslased pärast Teist  maailmasõda: kokkupuuted, kohtumised ja (elu)keerdkäigud“.

Baltisaksa kultuur on olemuslik, kuid hästi unustatud ja tihti maha vaikitud, ajuti isegi taunitud osa Eesti kultuurist. Baltisakslaste tunnistamine Eesti kultuuri osana on aga hädavajalik selle kultuuri mõistmiseks ja tervikpildi täpsemaks tajumiseks. Levinud arusaama järgi lahkusid baltisakslased 1939. aastal Eestist ja Lätist ning sellega nende ajalugu lõppes. Kas see oli päriselt nii? Kaugeltki mitte.

Konverents on osa teadusprojektist „Heimat Revisited. Baltisakslased pärast Teist maailmasõda“, mis keskendub 1939.–1941. aastal ümberasumise ajal Eestist lahkunute käekäigule ja suhestumisele endise ning uue kodumaa, lähedaste, kogukonna ja kaasmaalastega. 

Konverents on osa teadusprojektist „Heimat Revisited. Baltisakslased pärast Teist maailmasõda“, milles keskendutakse 1939.–1941. aastal ümberasumise ajal Eestist lahkunute käekäigule ja nende suhestumisele endise ning uue kodumaa, lähedaste, kogukonna ja kaasmaalastega.

Päeva esimeses pooles peavad ettekande baltisaksa ajaloolane Manfred von Boetticher, Tartu Ülikooli arhiivinduse kaasprofessor Olev Liivik ning Eesti ajaloo emeriitprofessor Tiit Rosenberg. Konverentsi teise osa juhatab sisse TÜ germanistika professor Reet Bender. Tema järel esinevad Baltisaksa Kultuuri Seltsi juhatuse liige Maaja Silm, ajaloo bakalaureuseõppe üliõpilane Martha Marie Sillajõe ning TÜ õiguse ajaloo professor Marju Luts-Sootak.
 

Tutvu programmiga konverentsi kodulehel