Aigi Rahi-Tamm
osakonna juhataja, arhiivinduse professor
PhD (ajalugu)
Jakobi 2-222
Arhiivinduse osakond
Jakobi 2 - 222
EST
EST
Arhiivindust on erikursustena ajaloolastele õpetatud pikemat aega. Arhiivinduse õppetool loodi 1993. aastal, 1997. aastal valiti ametisse korraline professor, kelleks on Aadu Must. Alates 2014. aastast on osakonda juhtinud Aigi Rahi-Tamm, kes valiti arhiivinduse professoriks 2021. aastal. Arhiivindus on eriala, mis õpetab arhivaalide kogumist, nende kasutamist ja säilitamist. Lisaks pöörab arhiivinduse õpetamine Tartu Ülikoolis suurt tähelepanu allikaõpetusele.
Arhiivinduses põimuvad teoreetilised teadmised ja praktilised oskused. Arhiivinduse valdkonda kuuluvad nii kõige vanemad säilinud arhivaalid nagu pärgamendid kui ka digitaalsed andmekandjad. Selleks, et arhivaale koguda, tuleb teada nende väärtust ja osata neid hinnata. Selleks, et arhivaalid säiliksid võimalikult kaua ja heas korras, õpetatakse arhiivinduses säilitusteadust.
Arhiivinduse osakond teeb tihedat koostööd Eesti arhiividega, eriti Rahvusarhiiviga.
Kurmo Konsa
arhiivinduse (säilitamine) kaasprofessor 0,5 k
PhD (infoteadus)
Jakobi 2-221
Kaasprofessor Kurmo Konsa uurimisvaldkond keskendub säilikute seisundi uuringutele raamatukogudes, arhiivides ja muuseumides. Olulisel kohal on kultuuripärandi objektide biokahjustuste ning hoidlate keskkonnaga seotud küsimused, samuti säilituskorralduse teoreetilised alused. Kui sind huvitavad erinevad pärandi tekke- ja haldamise protsessid isiklikul, kogukondlikul, riiklikul ning rahvusvahelisel tasandil või isiklike infokogudega seotud teemad, pöördu julgesti Kurmo Konsa poole.
Kaasprofessor Olev Liiviku uurimisteemad keskenduvad 19. ja 20. sajandi poliitilisele ja sotsiaalajaloole. Hetkel on töös Teise maailmasõja ajal Eestist Saksamaale repatrieerunute Saksa, Eesti ja Läti arhiiviallikate analüüs ja isikuloolise andmekogu loomine; riigi- ja pangandustegelase Jüri Jaaksoni elu- ja tegevuse uurimine; Venemaale küüditatute päevikute analüüs. Järgmisteks uurimisteemadeks võiks olla rahvuslik segregatsioon ja assimileerumine sõdadevahelises Eesti Vabariigis.
Lektor Janet Laidla uurib Eesti varauusaegset ning uusaegset teadus-, haridus- ja kultuurielu. Tema doktoriväitekiri keskendus varauusaegsele ajalookirjutusele, samas on ta kirjutanud ka Tartu ülikooli ajaloost keskendudes peamiselt üliõpilaskonna ja teadusajaloole. Viimastel aastatel on teda järjest enam huvitama hakanud küsimus, kuidas kujunes naisharitlaskond Eestis kuni Teise maailmasõjani.
Professor Aigi Rahi-Tamme poolt käsitletav periood jääb ajavahemikku 1860-1990. Arhiivinduslikust eripärast tulenevalt on kesksel kohal Eesti ajaloo allikate tõlgendamine. Temaatiliselt on rõhuasetus riigi/võimu ja isiku vahelistel suhetel ning eriilmelistel tegutsemise strateegiatel, seda eriti kriitilistest situatsioonidest tingitud oludes. Hetkel on käimas eestlaste individuaalseid ning kollektiivseid sõjakogemusi 20. sajandi sõdades ja nende järel analüüsiv projekt. Kuivõrd sõdadest tõukub palju probleeme, on uurimisküsimuste spekter lai. Teiseks keskseks teemaks on sotsiaalse kontrolli mehhanismid (surmanuhtlusest premeerimise ja tunnustamiseni). Kontroll hõlmab objekti ja subjektina asutusi, organisatsioone, töökollektiive, gruppe, indiviide ning nende tegevusi ja omavahelisi suhteid, see on nii väline (riiklike organite teostatud) kui sisemine (kollektiivi, grupi ja enesekontroll). Öeldust tulenevalt analüüsitakse kontrolli meetmeid läbi kahe perspektiivi, nii võimupoolsete taktikate kui isikute reaktsioonide kaudu.