Praktika Prantsusmaal: kuidas prantslased Eesti tudengi omaks võtsid

Prantsuse keele ja kirjanduse eriala üliõpilane Gloria Margret Rose käis Prantsusmaal praktikal ja kirjutas oma kogemusest.

Seadsin praktika eel eesmärgi kogeda Prantsusmaa lääneosa argielu. Töötasin Nantes’i linnas asuvas Sainte-Agnès koolis ja elasin perioodi jooksul kolme sama kooli õpilase peres. Kool võimaldas tasuta bussikaardi, neljapäevase töönädala ja lõuna kooli õpetajate sööklas. Töönädal jättis mulle piisavalt vaba aega nii Nantes’i kui ka ümberkaudsete linnade avastamiseks. Võõrustajapered kaasasid mind kõikjale, nii olin näiteks külaliseks pere vanavanaema 99. sünnipäeval.

Õpilased ja vanemad moodustasid õpetajatega ühtehoidva koolipere. Minu saabumise puhul korraldati ühine koogisöömine ja tutvumispäeval koostasime juba ühiseid reisiplaane. Koolielu oli kirju – kool korraldas tihti töötajatele, õpilastele ja vanematele ühisüritusi, tegime ka kolmepäevase väljasõidu mereäärsesse linnakesse. Jõulupeol laulis kogu koolipere ehk umbes 400 õpilast eesti keeles Aisakella ja laulu lõppedes skandeeriti ühiselt minu nime. See oli võimas üllatus! Prantslaslikult elavaloomuliste 3–11-aastaste lastega töötades on oht väsida. Kolleegid toetasid mind tagasiside ning lapsed rõõmuhõisetega. Minu särasilmne juhendaja sõnas, et lapsed meenutavad rokikontserti publikut. Kool ja pered teadsid Eestist vähe või üldse mitte. Nii uuriti minult näiteks, kas meil kehtib euro ja saab teha ka kaardimakseid. Lapsed pärisid, kas elame igludes.

Praktika käigus arenes minu keeleoskus – tuli ju mõista kiiret argikeelt, aga ka slängi ja laste veel mitte nii hästi väljakujunenud kõnet. Romanistika erialal võiks praktika välismaal olla suisa kohustuslik. See on hea viis panna proovile nii oma keele- kui ka kohanemisoskus.