Võõrkeelte õppimine ja õpetamine
Põhilised teadussuunad
Selle valdkonna uurimistöö on lähedalt seotud maailma keelte ja kultuuride kolledži ühe keskse praktilise tegevusega: võõrkeele õpetamise ja võõrkeeleõpetajate koolitamisega erinevatele haridusastmetele. Teisedki meie kolledži uurimisvaldkonnad, eriti võrdlevad uuringud kultuuride, kirjanduse ja keeleteaduse vallas, loovad teoreetilise aluse õppemeetodite ja uute õpimaterjalide arendamiseks.
Üheks kolledži põhiliseks teadussuunaks on võrdlev keeleteadus, mis keskendub erinevate keelepaaride kasutuspõhisele ja funktsionaalsele kõrvutamisele. Kontrastiivseid uuringuid ajendavad tihti konkreetsed õpetamisega seotud probleemid ning seega annavad nad väärtuslikku sisendit võõrkeelte õpetamise alasesse teadustöösse.
Teine oluline uurimisteema on keele omandamine, eriti emakeele ja teiste omandatud keelte mõju võõrkeelte õppimisele ja keelte omandamisele laiemalt. Need uuringud põhinevad enamasti erinevatel õppijakorpustel.
Kuna paljud meie teadlased on ka ise praktikud ja õpetajate koolitajad, puudutab meie teadustöö ka õppemeetodeid ning õppematerjalide arendamist, eriti kultuuridevahelise suhtluse pädevuse, erialakeelte õppimise ja IKT-vahendite kasutamise vallas.
Lisaks neile peamistele uurimisrühmadele tegelevad meie kolledži teadlased ka keeletestide ja sotsiolingvistikaga.
Our college prides itself on its multilingualism and this provides a fertile ground for research on different topics related to contrastive linguistics. Our researchers collaborate closely with the Institute of Estonian and General Linguistics and there are many ongoing projects between linguists from different departments. The central focus is on taking a usage-based, functional approach to studying various language pairs. The following is a non-exhaustive list of the language pairs studied: Estonian-English, Estonian-German, Estonian-French, Estonian-Russian, Estonian-Spanish, Estonian-Swedish. The language pairs are mostly analysed from the synchronic perspective by taking a semasiological and/or onomasiological approach. Specific topics include rhythm, word stress, demonstratives, aspect, voice, tenses, modal verbs.
Valik publikatsioone:
- Kruse, Mari (2020). Palabras cognadas en el vocabulario académico del inglés, español y estonio. [Cognate words in the academic vocabulary of English, Spanish and Estonian] e-AESLA, 6, 253-266.
- Kupp-Sazonov, Sirje (2019). Deminutiivsete noomenite funktsionaalsusest vene ja eesti keeles mõningate Tšehhovi jutustuste ning nende tõlgete näitel. [On the functionality of diminutive nouns in Russian and Estonian using some A. Chekhov stories and their Estonian translations as examples] Lähivõrdlusi. Lähivertailuja, 29, 113−140.
- Treikelder, Anu; Amon, Marri (2018). The temporal uses of French devoir and Estonian pidama (‘must’). In: Ayoun, Dalila; Celle, Agnès; Lansari, Laure (Ed.). Tense, Aspect, Modality, and Evidentiality (41−64). Amsterdam: John Benjamins. (Studies in Language Companion Series; 197).
- Asu, Eva Liina (2017). Eestirootsi keele prosoodia tunnusjooni. [Some features of Estonian Swedish prosody] Mäetagused, 68, 9−26.
- Pajusalu, Renate; Kaska, Maret; Klaas-Lang Birute; Pajusalu, Karl; Treikelder, Anu; Vihman Virve-Anneli (2017). Characteristics of request formulation in Estonian, Finnish, French, Lithuanian and Russian. Language Typology and Universals, 70 (3), 455−488.
- Käsper, Marge (2016). 'Võima', 'saama' ja 'suutma' prantsuse modaalverbi 'pouvoir' vastetena. Võimalikkuse määratlemine ja rõhutamine eituses. [The verbs 'võima', 'saama' and 'suutma' as equivalents of the French modal verb 'pouvoir'. Definition and intensification of possibility in negation.] Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics (ESUKA – JEFUL), 7 (2), 75−92.
- Lõbus, Triin (2016). Võimalikkus hispaania keele modaalverbi poder ja eesti keele modaalverbide semantikas. Tõlkevastete analüüs. [Possibility in the semantics of the Spanish modal verb poder and the Estonian modal verbs saama and võima. Analysis of translation equivalents.] Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 7 (2), 125−158.
- Kupp-Sazonov, Sirje; Külmoja, Irina (2014). Grammatikakategooriate sekundaarsest kasutusest: vene ja eesti ajavormid. [On secondary use of grammatical categories: Russian and Estonian tense forms] Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 10, 177−192.
- Tammekänd, Liina (2015). Demonstratives in Võro and Estonian narratives. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 6 (2), 191-216.
Research in the field of language acquisition mainly focuses on the interlanguage of Estonian-speaking learners of different foreign languages. Our researchers are interested in the influence that our mother tongue or previously learned foreign languages have on the acquisition of foreign languages, basing their studies on various learner language corpora. Several studies focus specifically on linguistic interference issues in L3 or L4 learning.
Valik publikatsioone:
- Treikelder, Anu (2017). La structure de la phrase en français et en estonien : quelques observations sur les difficultés des apprenants de FLE estophones. Revue du Centre Européen d'Etudes Slaves, 6.
- Armon-Lotem, S., Haman, W., Jensen de Lopz, K. Smoczynska, M., Yatsushiro, K., Szczerbinski, M., van Hout, A., Dabasinskiene, I., Gavarró, A., Hobbs, E., Kaman-dulyte, L., Katsos, N., Kunnari, S., Nitsidou-Michaelidou, Chr., Sundahl Olsen, L., Parramon, X., Sauerland, U., Torn-Leesik, R. and van der Lely, H. (2016). A Large-Scale Cross-linguistic Investigation of the Acquisition of Passive. Language Acquisition: A Journal of Developmental Linguistics, 23 (1), 27-−56.
- Kruse, Mari (2014). Võõrkeeleõpe kui sotsiaalne, sünergiline ja teadvustatud protsess. [Foreign language learning as a social, synergetic and conscious process.] Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 5 (3), 37−56.
- Nõlvand, Janeli (2012). Ispol'zovanie dialektizmov — zaimstvovanij iz kontaktirujushhih jazykov na uroke inostrannogo jazyka. SLOVO.RU: BALTIJSKIJ AKCENT (54−56). Venemaa, Kaliningrad: Immanuel Kant Baltic Federal University Press. (4).
- Zagura, Natalja (2012). Focus on the form versus focus on the message in lingua franca conversation. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 8, 275−287. Tallinn: Eesti Rakenduslingvistika Ühing.
- Miliste, M. (2011). Über den Einfluss der Muttersprache und anderer (Lerner-)Sprachen bei estnischen Lernenden von Deutsch als L4. Triangulum: Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen, 16, 73−91.
The main areas of interest of our college in the field of teaching methodology include ICT-assisted learning of foreign languages, teaching languages for special purposes and integrating cultural topics into the teaching process. Studies in this field mostly lead to practical outcomes, including teaching materials and e-learning objects.
Several practitioners of our college participate in the teaching quality enhancement programme of the University of Tartu, which encourages the academic staff of the university to study their own teaching practice and to share their experience with colleagues.
Valik publikatsioone:
- Koorits, Katrin; Miliste, Merje (2020). Sihtkeele kultuuriruumist lähtuva identiteedi kasutamine algtaseme võõrkeeleõppes. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat = Estonian papers in applied linguistics, 16, 109−124. DOI: 10.5128/ERYa16.07. [The use of target-culture-inspired identity in foreign language classroom for beginners]
- Tamm, Gerly; Kõiv, Kristi; Zagura, Natalja; Rozgonjuk, Dmitri; Türk, Ülle; Taimalu, Merle; Külmoja, Irina; Podberjoznaja, Galina; Agajev, Sergei; Konstabel, Kenn (2016). Õpetajate enesetõhususega seotud mõõtevahendi kohandamine (inglise keelest eesti ja vene keelde). [Adaptation of the Teacher Self-Efficacy Scale (TSES) English Version into Estonian and Russian] http://www.ester.ee/record=b4640921*est
- Kikerpill, Tiina; Türk, Ülle (2013). Tekstisisesed seosed eesti keele kui teise keele lugemistestis: mõõtmisvahendi valiidsus. Lähivõrdlusi. Lähivertailuja, 23, 122−147.10.5128/LV23.05. [Testing understanding text cohesion and coherence in Estonian as a second language: The validity of different task types]
- Türk, Ülle; Tender, Tõnu (2013). Re-Designing the School-Leaving Foreign Language Examinations in Estonia. Language Testing in Europe: Time for a New Framework? Proceedings: Language Testing in Europe: Time for a New Framework? University of Antwerp, 27 – 29 May 2013. Ed. Jozef Colpaert, Mathea Simons, Ann Aerts, Margret Oberhofer. Antwerp: University of Antwerp, 232−235.
Meeskond:
- Djuddah Leijen
- Ele Sepp
- Ülle Türk
- Merje Miliste
- Katrin Saar
- Kristina Mullamaa
- Mari Kruse
- Marika Peekmann
- Anneli Sigus
- Natalja Zagura
- Anu Treikelder
- Liina Tammekänd
Doktorandid:
Võõrkeeleõpetajate inspiratsioonirühm VOPS
2022. aasta septembris alustas maailma keelte ja kultuuride kolledžis tööd võõrkeeleõpetajate inspiratsioonirühm VOPS. Töörühma tegevust koordineerivad Katrin Saar ja Terje Loogus.
Töörühmaga on oodatud liituma kõik kolledžis võõrkeeli õpetavad õppejõud, kes soovivad jagada enda kogemusi ja õppida kolleegide kogemustest. Kohtumised toimuvad reeglina iga kuu viimasel reedel kell 10.15 Lossi 3-414.
Infovahetus ja materjalide jagamine toimub VOPSi meililisti vahendusel, millega saab liituda siin.
Seni toimunud seminaride teemad:
30.09.2022 „Õppijate vigade parandamine suulises kõnes“, arutelu juhtis Katrin Saar. Rääkisime sellest, milliseid vigu õppijad teevad, millest on need tingitud ning kas ja kuidas peaks õpetaja sekkuma ja andma tagasisidet.
28.10.2022 "Rühmadünaamika klassiruumis", arutelu juhtis Anneli Sigus. Elav arutelu keerles selle ümber, kas ja kuidas luua rühmatunnet ja parandada rühma sidusust, miks rühmatunnet keeletundi vaja on ja kuidas seda hoida.
25.11.2022 "Smartboard'i võimalused", arutelu juhtis Mari Kruse. Kes veel polnud kõiki nutitahvli võimalusi tundma õppinud või katsetanud, sai pärast koolitust kindlasti targemaks ja osavamaks.