Võõrkeeleõpetaja: kunst rikastab keeleõpet

Tartu Ülikooli saksa keele õpetaja ning võõrkeeleõpetaja õppekava vilistlane Greta Kuus rääkis Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu konverentsil kunsti ja keeletundide lõimimisest ning kirjutas oma ettekandest kokkuvõtte.

16. novembril toimus Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu 10. sügiskonverents, kus olid fookuses lõimingu mitmekesised vormid keeleõppes. Konverentsil räägiti sellest, kuidas võõrkeeleõppe tundidesse saab lõimida erinevaid aineid ja mitteformaalset haridust, et pakkuda õppijatele rikkalikumat ja mitmekülgsemat õpikogemust. Mina tutvustasin seal oma 2021. aastal kaitstud magistritööd, mis käsitles saksa keele õppes kunsti ja kultuuri lõimimist. Magistritöö pealkiri eesti keeles oli "Kunst saksa keele tunnis Eestis: tunnikava loomine väljavalitud baltisaksa kunstnike teemal".

Uurisin magistritöös, kuidas saab kunsti (eriti kunstiajalugu) siduda saksa keele kui võõrkeele tundidega, kasutades lõimitud aine- ja keeleõppe kontseptsiooni. Töö üheks eesmärgiks oli uurida, kuidas õppijad suhtuvad kunsti teema integreerimisse keeleõppesse ning milliseid teadmisi nad selle käigus omandavad. Eriti oluline oli pakkuda tudengitele lisaväärtust: tutvustada neile baltisaksa kultuuri ja selle mõju Eesti kunsti ajaloole. 

Magistritöö praktilise osana valmistasin baltisakslaste kunsti põhjal tunnikavandi ja õppematerjalid. Tunni eesmärk oli arendada keeleõppijate piltide kirjeldamise oskust, sealhulgas omadussõnade nimetamist ja kasutamist. Kultuuriloolisest aspektist lähtuvalt tuli tunnis lisaks tutvuda baltisaksa kunstnike loominguga. Baltisakslased on oma panusega Eesti kultuuri palju mõjutanud, kuid tihti jääb nende mõju tagaplaanile. Soovisin oma magistritöö ja sellele järgnenud tunniga sellele tähelepanu juhtida, pakkudes samal ajal keeleõppes täiesti uut perspektiivi. 

Õpilased said niisiis ülesandeks koostada ühe etteantud baltisaksa kunstiku teose kohta lühitekst, kus oleks kasutatud võimalikult palju omadussõnu. Kuna tegemist oli loomingulise ülesandega, võis kirjeldada ka enda tundeid, maalil toimuvaid tegevusi või muid meelepäraseid aspekte. Lisaks tuli uurida kunstniku elu ja lõpuks tutvustada oma tulemusi teistele. Selline ülesanne arendas mitte ainult keeleoskust, vaid pakkus ka võimalust minna süvitsi kunstiajalukku ja tutvuda laiemate kultuuriliste teemadega. 

Kogusin kunstiteemalistes saksa keele tundides osalenud üliõpilastelt küsimustiku abil ka tagasisidet. Nende arvamus oli positiivne: toodi välja, et kunstiteema oli võõrkeeletunnis värskendav, andis uusi teadmisi ning laiendas sõnavara. Kuna õpikutes on tihti samad teemad, pakkus kunstiteema keeleõppijatele täiesti uut vaatenurka ning andis keele õppimisele praktilise ja elulise mõõtme. 

Kunsti lõimimine saksa keele õppetundidesse on vaid üks näide sellest, kuidas keeleõppe kogemus saab olla mitmekülgne ja elav. Lõimitud aine- ja keeleõpe on oluline, sest see ei rikasta vaid sõnavara, vaid loob ka seose reaalse elu ja õpitava keele vahel. Õppijad saavad teada, kuidas kasutada keelt mitmesugustes kontekstides ja igapäevaelu situatsioonides.