Uues raamatus vaadeldakse COVID-19 pandeemiat humanitaarteadlaste pilgu läbi

Anglistika professori Raili Marlingu kaastoimetatud kogumikus „Care, Control and COVID-19“ analüüsivad humanitaarteadlased inimeste käitumist tervisekriiside ajal. Raamatu eesmärk on näidata, kuidas kirjandusteadlased ja -teoreetikud saavad panustada COVID-19 pandeemia sarnaste keeruliste kriiside mõtestamisse.

Ehkki COVID-19 pandeemia alguses rõhutati kriisi ootamatust ja pretsedenditust, on inimesed sajandite jooksul elanud läbi ja kirjeldanud erinevaid katastroofe, sealhulgas ohvriterohkeid pandeemiaid. Varasemates pandeemialugudes näeme inimeste tihti vastuolulisi reaktsioone ning just nende jäädvustamine teeb kriiside mõistmisel oluliseks kirjanduse ja muud kunstid.

2021. aasta septembris, kui piirangud seda võimaldasid, toimus Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride instituudis rahvusvaheline konverents, kus kahe päeva vältel vaieldi erinevate filosoofiliste lähenemiste üle ja kõrvutati erinevaid kirjandustekste. Konverentsist inspireeritud artiklikogumik „Care, Control and COVID-19: Health and Biopolitics in Philosophy and Literature“, mille toimetajad on Raili Marling ja Marko Pajević (De Gruyter 2023), toob kokku eri kultuuridest (sh ameerika, itaalia, prantsuse, saksa, hiina) pärinevaid analüüse, mis näitavad tervisekriisidega seotud probleemide keerukust ühiskonna ja üksikisiku tasandil.

Kogumikus avatakse lähemalt kolme teemaringi. Esiteks vaadatakse tagasi ajalukku ning analüüsitakse varasemaid pandeemianarratiive alates Sophoklesest kuni Defoe ja Manzonini. Selle kõrval on vaatluse all tehnooptimistlike visioonide vajakajäämised. Teises osas on tähelepanu keskmes filosoofilised käsitlused biopoliitikast: lisaks paljutsiteeritud Michel Foucault’le ja Giorgio Agambenile tutvustatakse Carlo Diano, Judith Butleri ja Rosi Braidotti töid. Viimases osas on tähelepanu keskmes tekstid, milles kirjeldatakse tervisekriise ja nende lahendamiseks kohandatavate kontrollimehhanismide mõju.

Kogumikust selgub, et varasemate pandeemiate ja muude tervisekriisidega on käinud käsikäes meilegi väga tuttavad emotsioonid (hirm, ärevus, viha jne) ning et mõistlike teaduspõhiste lahendustega ei pruugi seetõttu saavutada soovitud tulemusi. Kokkuvõttes rõhutatakse raamatus, et kriiside mudeldamisse tuleks kaasata humanitaarteadlasi, kes suudavad inimkäitumise keerukust ilma lihtsustamata mõtestada.

Kogumik valmis ETAGi rühmagrandi „Kriisi tavalisuse kujutamine“ (vastutav täitja Raili Marling) ning ASTRA projekti PER ASPERA toel.