Kolm germanistika osakonna üliõpilast said novembris võimaluse osaleda baltisaksa kultuuripäevadel Darmstadtis. Saksamaalt naasti akadeemilise seminarikogemuse võrra rikkamana ja täiendatud teadmistega keeltevaldkonnas.
Õppereisil osalesid saksa keele ja kirjanduse õppekava tudengid Emma Aleksandra Jaanson, Lisette Kaasiku ja Jaagup Randi. Neil õnnestus kohe saabumispäeva hommikul linnaga tutvuda. Muuhulgas külastati Hessisches Landesmuseum Darmstadti, mis on üks Saksamaa vanimaid muuseume ja kus sai näha kunstiteoseid erinevatest ajalooperioodidest. Seejärel suunduti kultuuripäevade toimumispaika, kus üliõpilasi võttis vastu juba varem Saksamaal viibinud germanistika professor Reet Bender.
Üritus „Internationale Kulturtage Mare Baltikum 2024“ toimus 15.–17. novembrini Baltenhausis ja sel aastal oli kultuuripäevade teema „Sõnade labürindis – keeled Baltikumis“. Lisette Kaasiku nentis, et programm oli tihe. Toimusid erinevad loengud, mis käsitlesid ajaloolisi keeleolusid Baltikumis, näiteks baltisaksa keele kaudu. Samuti räägiti keelebiograafiast ja tõlkeprojektidest, mis käsitlevad keelekasutust tänapäeva Balti riikides.
Emma Aleksandra Jaanson tõi välja, et esmakordne vaade kultuuripäevade toimumispaigale Baltenhausile oli tõeliselt muljetavaldav. Juugendistiilis liivakivikivist hoone, mis meenutas peaaegu lossi, erines suuresti ümbritsevast ning tekitas kohe suursuguse ja kutsuva õhkkonna. Kuid veelgi muljetavaldavam oli tema jaoks majas sees toimuv. „Kõige väärtuslikum avastus oli baltisaksa keskorganisatsiooni arhiivikogu ja tutvused inimestega, kellel olid samasugused erialased huvid. Eriliselt meeldivaks kujunesid aga õhtusöögid, kus peale ettekannete arutasime ka muid aktuaalseid teemasid. Saime uusi sõpru, kes on osalenud teistel sarnastel üritustel, ja juttu oleks jätkunud veel kaua pärast ürituse lõppu,“ selgitas Emma Aleksandra Jaanson.
„Võimalus osaleda oma eriala konverentsil rahvusvahelises keskkonnas ja otseses suhtluses on äärmiselt innustav ning kinnitab, et teadus- ja õppetöö ei seisne vaid tolmuses arhiivis või lõpututes seminarides, vaid võib hõlmata ka põnevaid arutelusid ja ettekandeid,“ nõustus Jaagup Randi. Kontaktid teiste eriala spetsialistidega avardavad tema hinnangul silmaringi ja on teadusuuringute edendamiseks olulised, kuna keerukatele küsimustele võib vastuse leida just mõnelt kolleegilt, kellega jagame oma ideid, või vastupidi.
Reisil osalenud üliõpilased olid ühel meelel, et see pakkus väärtuslikku õpikogemust. Kultuurse väljasõidu näol sai täidetud eesmärk ühendada ajalootunnis õpitu keeleteaduse ja ajalooga ning mainimata ei jäetud ka suurepärast keele- ja suhtluspraktikat.