Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride instituudi tõlketeadlased aitasid välja töötada ja korraldada rahvusvahelist Enlighti kursust, mille keskmes oli kultuuride ühendamine.
Kursus „Connecting Cultures: Sustainability, Travel, Translation & Migration“ („Ühendades kultuure: kestlikkus, reisikirjandus, tõlkimine ja ränne“) koosnes viiest veebiseminarist, millele järgnes 13.–17. maini kohapealse õppe nädal Baskimaa Ülikoolis Hispaanias. Tõlkeõpetuse professor Luc van Doorslaer, kes aitas erialadevahelist kursust välja töötada, avaldas heameelt selle üle, et ainuüksi Tartu Ülikoolist osalesid mitme eriala inimesed. Peale Doorslaeri olid Baskimaal kohal vene keele ja tõlkeõpetuse lektor Sirje Kupp-Sazonov, kes juhtis töötube, ning anglistika professor Raili Marling, kes pidas külalisloengu asümmeetrilise võimu mõjust kultuuridevahelisele suhtlusele. Lisaks esindas Tartu Ülikooli viis üliõpilast kirjandus- ja teatriteaduse, rahvusvaheliste suhete ja regiooni uuringute, innovatsiooni ja tehnoloogia juhtimise, heli- ja visuaaltehnoloogia ning etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia erialalt.
Tegu oli programmi „Erasmus+“ põimitud intensiivkursusega (blended intensive program, BIP), mille töötasid välja neli Enlighti liikmesülikooli: Tartu Ülikool, Baskimaa Ülikool, Galway Ülikool ja Groningeni Ülikool. Idee luua kursus sündis Luc van Doorslaeri sõnul kaks aastat tagasi Tartus, kus toimus konverents „Museums as Spaces of Cultural Translation and Transfer“. „Põimitud intensiivkursuse formaat on suurepärane kombinatsioon teaduse rahvusvahelisest ja praktilisest rakendamisest,” nentis van Doorslaer.
Kursus põhines uuenduslikul ülesandepõhisel õppel (challenge-based learning): üliõpilased pidid meeskonnatöö-, läbirääkimis- ja analüüsioskusi kasutades lahendama elulise probleemi, pidades silmas kokkuhoidlikku ressursikasutust ning lahenduse jätkusuutlikkust. Õppanädala töötubades kohtusid üliõpilased kohaletulnud organisatsioonide esindajatega, kelle probleemidele tuli leida rühmatööde käigus lahendus. Nende hulgas oli näiteks Baskimaa Kulinaariakeskus, kelle eesmärk on edendada maailmas Baskimaa kultuuri selle toitude tutvustamise kaudu, ja Etxepare Euskal Institutua, kelle missioon on parandada baski keele nähtavust rahvusvahelisel tasandil. Rühmatöö käigus üritasid üliõpilased mõelda laiemalt ja luua sellise tegevuskava, mis sobiks ka mõne muu piirkonna toidukultuuri või väikese keele tutvustamiseks rahvusvahelisele sihtrühmale.
Üliõpilaste jaoks oli kursus põnev nii ühiskondlikus kui ka seltskondlikus mõttes. Lisaks võimalusele suhelda inimestega eri kultuuridest saadi osa huvitavatest loengutest ja aruteludest. Eriti rõõmustav oli tudengite jaoks see, et organisatsioonid lubasid väljapakutud ideed ka päriselt ellu viia. Intensiivseid õppepäevi tasakaalustas meelelahutusprogramm, mis võimaldas kaasüliõpilaste ja õppejõududega vabas õhkkonnas suhelda ning maailmaasjadest rääkida.