Vene kirjanduse lektor ja slavistika osakonna juhataja Tatjana Stepaništševa külastas veebruaris kolme Ameerika Ühendriikide ülikooli, et hoida ja arendada professionaalseid sidemeid sealsete slavistika osakondadega ning tutvustada üliõpilastele Eestis õppimise võimalusi.
Stepaništševa sai kutse Stanfordi Ülikooli professor Lazar Fleishmanilt, kelle soov oli tutvuda lähemalt Tartu Ülikooli slavistika osakonna õppe- ja teadustööga ning arutada üliõpilasvahetuse ja muu koostöö võimalusi. Pärast kutse saamist võttis Stepaništševa ühendust teiste Põhja-Ameerika ülikoolidega ning leppis kokku Wisconsin-Madisoni ja Princetoni ülikoolide külastuse.
Stanfordi Ülikoolis pidas Stepaništševa ettekande magistrantidele ning andis teadusseminari raames Puškini-teemalisi loenguid, tuginedes oma 2023. aastal ilmunud monograafiale „Puškini poeem „Vennad röövlid“: kommentaarid“. Lisaks avanes võimalus kohtuda slavistika osakonna professori Gabriela Safraniga ning kaasprofessori Yuliya Ilchukiga.
Wisconsin-Madisoni Ülikoolis tutvustas Stepaništševa vene keelt õppivatele üliõpilastele keelepraktika võimalusi Tartu Ülikoolis ja Eesti venekeelse kogukonna ajalugu. Mõnigad üliõpilased olid varem Eestit külastanud ja Narva kolledžis vene keelt õppinud ning jagasid nüüd oma muljeid. „Huvi keeleõppe vastu on suur, ja loodan, et leidub neid, kes soovivad tulla õppima ka meie juurde,“ ütles Stepaništševa. Lisaks pidas ta töötajatele ja doktorantidele loengu ühe esimese professionaalse vene kirjaniku Anna Bunina luulest ja suhetest keiserliku õukonnaga.
Princetoni Ülikoolis tutvus Stepaništseva osakonna tööga ning pidas külalisloengu Jüri Lotmanist ja tema 1950.–1960. aastatel raamatusarjas „Luuletaja raamatukogu“ avaldatud raamatutest. Kuulama olid tulnud nii üliõpilased, doktorandid kui ka töötajad.
Kõigis ülikoolides kohtus ja vestles Stepaništševa akadeemiliste kolleegidega ka loenguvälisel ajal, tutvus nende uurimisvaldkondadega ning rääkis Tartu Ülikooli slavistika osakonna teadus- ja õppetööst. „See oli reisil oluline osa, sest sellised vestlused aitavad hoida ja arendada professionaalseid sidemeid. Paljud olid seni kujutanud Tartu slavistikat ette vaid selle mineviku põhjal, mistõttu oli tähtis tutvustada ka selle praegust seisu," selgitas Stepaništševa.