Lugemisringis arutletakse naiskirjanike loomingu üle

2. aprillil algusega kell 11 leiab Vabamus aset lugemisring, kus tutvustatakse 20. sajandi alguses tegutsenud, ent nüüdseks unustusehõlma vajunud naiskirjanikke ja nende loomingut.

Lugemisringi algatas Tartu Ülikooli kaasaegse ingliskeelse kirjanduse teadur Eret Talviste 2020. aasta suvel, et taasavastada ja tutvustada 20. sajandi alguses Eestis tegutsenud naissoost prosaiste nagu Leida Kibuvits, Helga Pärli-Sillaots, Elisabeth Aspe, Reed Morn ning veel mitmed teised. Alates sellest on lugemisgrupp kohtunud regulaarselt iga kuu, välja arvatud suviti.

„Grupi kooskäimine on oluline, sest eesti kultuuriloost on teadmine 20. sajandi esimese poole naiste kirjutatud proosa kohta suuresti puudu. Ometi mõtestasid 20. sajandi alguses Eesti elu ja kultuuri ka paljud naised ning seetõttu on tähtis täna süstemaatiliselt tekste uuesti lugeda ning nende üle koos mõelda,“ selgitas Talviste. Lisaks temale aitavad lugemisringi vedada Merlin Kirikal (UTKK), Tanar Kirsi (TÜ) ja Piret Põldver (Maurus).

Seekordne lugemisring toimub koostöös Vabamuga ja on osa näituse „Välja ahju tagant!“ publikuprogrammist. Kohtumisel süüvitakse kahte tonaalsuse ja probleemiasetuste poolest nii põimuvasse kui ka põrkuvasse teksti. Esiteks loetakse eesti revolutsionääri, poliitiku, aktivisti ja kirjaniku Alma Ostra-Oinase (1886–1960) jutustust „Aino“ (1923). Jutustuse tausta rikastamiseks loetakse lisaks ilukirjandusele bolševistliku revolutsionääri ning sotsialistliku feminismi rajaja Aleksandra Kollontai (1872–1952) esseed „Uus naine“ („Новая женщина“, 1919).

Ostra-Oinase romaani keskmes on Eestist pärit Peterburi naisüliõpilase siseheitlused: jutustaja vahendatud emotsionaalselt laetud mõtisklused õpingutest, armastusest, moraalist, naistele kohastest rollidest, tollaste meeste ootustest ja mineviku taagast. Kollontai seevastu vaatleb oma essees kaasaegsete kirjanike teoste põhjal „uue naise” psühholoogilist kompositsiooni, seostades selle figuuri majandusliku iseseisvuse, tunnete vältimise ning vaba seksuaalmoraaliga.

Kohtumise eesmärk on arutleda, kuivõrd oli poliitiliselt ärgas Ostra-Oinas kursis Kollontai mõtetega ning kuidas ta nendega iseoma „uue naise” komponeerimisel suhestub, seega võiksid osalejad nii Kollontai essee kui ka romaani „Aino“ enne läbi lugeda. Arutelu on eesti keeles ja osaleda saab muuseumipileti ettenäitamisel.

Image