12. oktoobril algusega kell 9.45 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis konverents, kus räägitakse naiste loodud proosakirjandusest ja naisautorite rollist eesti kirjandusloos.
Sõdadevahelisel perioodil tegutses Eestis mitmeid silmapaistavaid naissoost prosaiste, kelle looming on kaasajas olnud oluline ning keda võiks tunda ka tänapäeval, ometi ei ole naiskirjanikud eesti kultuuriteadvuses sama nähtaval kohal kui meeskirjanikud.
"19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse naiste proosale pühendatud konverents on oluline, sest Eesti kirjanduskaanon sellest ajast on tugevalt meeste kirjanduse poole kaldu, mis tähendab seda, et mitmed andekad ja huvitavad naiste teosed on unustusse vajunud. Mõelgem näiteks sellele, kui tuntud on Anton Hansen Tammsaare, Oskar Luts ning August Gailit. Ent kui lihtsalt tuleb inimestele meelde Leida Kibuvits, Reed Morn või Marta Sillaots? Ilmselt mitte väga hõlpsalt," rääkis Tartu Ülikooli inglise kirjanduse teadur ja konverentsi kaaskorraldaja Eret Talviste.
Probleem pole tema hinnangul selles, et naised ei kirjutanud või kirjutasid halvasti, vaid erinevatel põhjustel vaadatakse naiste loomingust palju kergekäelisemalt mööda kui meeste omast. "Meie konverents aitab inimestel jõuda unustatud Eesti autorite ja romaanideni möödunud sajandi esimesest poolest. Ikka selleks, et rohkem kogemusi oleks kaanonis esindatud ning kultuur saaks rikkamaks ja hõlmaks rohkemate indiviidide kogemust. Samuti lahatakse konverentsil kriitiliselt neid põhjuseid, miks naiste proosa tollest ajast täna meie teadvuses väga esindatud pole," selgitas Talviste.
Konverentsile on oodatud kõik kirjandushuvilised, kuid eriti tudengid ning teadurid, kes tegelevad kirjanduse ja kultuuri uurimisega ning on ajendatud sootundlikutest perspektiividest. Osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerumine. Kavaga saab tutvuda konverentsi kodulehel.
Konverents toimub koostöös Tartu Ülikooli, Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti-uuringute Tippkeskuse ning Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusega.