Autor:
Tartu Ülikool

Juri Lotmani 101. sünnipäeva tähistatakse rahvusvahelise seminariga

Alates 1994. aastast tähistavad slavistika osakond ja Lotmani kateeder oma õpetaja sünnipäeva. Lotmani kateedri nime kandis õigustatult vene kirjanduse õppetool, kus professor Juri Lotman 43 aastat töötas, kuigi see kuulus eri aegadel ülikooli teistesse struktuuriüksustesse.

Sel aastal langeb 28. veebruar teisipäevale, mispärast otsustati rahvusvahelist Lotmani seminari alustada pühapäeval, 26. veebruaril. Lotmani saja aasta juubeli tähistamist varjutas mullu šokk, mille tingis Venemaa sissetung Ukrainasse 24. veebruaril. Nüüd koguneme nende kohutavate sündmuste esimese aastapäeva paiku. Sõda veel käib ja kõik esinejad Tartusse ei jõua, seega peavad umbes pooled neist ettekande veebis.

Traditsiooniliselt toob Lotmani seminar kokku kõik Lotmani koolkonna põlvkonnad auväärsetest professoritest doktorantideni. Sel aastal esinevad ettekannetega Tartu Ülikooli doktorandid Elena Aksamentova, Antonina Martynenko ja Valerii Otiakovskii. Meil on hea meel, et igal aastal leidub neid, kes võtavad seminarist osa esimest korda. Tänavu on nendeks kolleegid Tšehhist Olomoucist: Jitka Komendová ja Olga Tšadajeva. Tartu Ülikoolist esineb etnoloogia külalisprofessor Aleksandr Panchenko ning Tallinna Ülikoolist vene kirjanduse ja kirjandusteooria dotsent Grigori Utgof. Kokku kuulatakse seminaril ettekannet 27 teadlaselt, kes on pärit Itaaliast, Prantsusmaalt, Tšehhist, Lätist, Kanadast, USA-st, Usbekistanist ja Eestist.

Lotmani pärand on nii suur ja mitmekesine, et peaaegu kõik, millega Lotmani koolkonna esindajad tegelevad, on ühel või teisel moel seotud professori tööga. Selle aasta ettekannetes käsitletakse vene kirjanduse ajalugu ja poeetikat, argikäitumise poeetikat, värsiõpetust, intertekstuaalseid suhteid, aga ka teaduse ajalugu (eelkõige Karl Morgensterni tegevust Tartu Ülikoolis) ja Lotmani enda pärandit.

Seminaril antakse üle Lotmani stipendiumid tööde eest semiootika ja vene kirjanduse alal. Igal aastal korraldatakse semiootika ja slavistika osakondade üliõpilaste seas konkurss, mille võitjaid autasustatakse diplomi ja stipendiumiga. Esitletakse ka vene kirjanduse õppetooli 2022. aasta väljaandeid „Acta Slavica Estonica XIV“ ja „Acta Slavica Estonica XV“. Esimene kogumik ilmus Lotmani 100. sünniaastapäevaks ja seda esitleti rahvusvahelisel Lotmani kongressil, kuid osakonnas pole väljaannet veel tutvustatud. Teine raamat on Lotmani algatatud alasarja „Studia Russica Helsingiensia et Tartuensia“ 18. köide.

Seminaril osalejad asetavad lilled Juri Lotmani ja Zara Mintsi haudadele ning mälestavad õpetajaid eriistungil.

Seminar toimub Zimini fondi rahalisel toel. Teadusürituse keeled on vene ja inglise, programmi venekeelse versiooni leiab veebilehelt https://ruslit.ut.ee/. Avaldame ka programmi eestikeelse tõlke.

Lisateave: Tatjana Stepaništševa (tatjana.stepanishcheva@ut.ee), Ljubov Kisseljova (ljubov.kisseljova@ut.ee), Milvi Kaber (milvi.kaber@ut.ee)

Tutvuge seminari kavaga

Loengukursus „juudiküsimusest“ Vene impreeriumis

Tuscia Ülikooli (Viterbo, Itaalia) professor Alessandro Cifariello peab lühikese venekeelse loengukursuse juudiküsimuse ajaloost Venemaal.

Tšehhi ülikooli professori külalisloengud vanavene-teemadel

Palacký Ülikooli (Oloumuc, Tšehhi) prof Jitka Komendová peab aprillis maailma keelte ja kultuuride instituudis neli vanavene-teemalist külalisloengut.

Külalisloeng venekeelsest teatrist 2023. aastal

Etenduskunstide uurija prof Natalia Skorokhod peab 15. aprillil kell 16.15 külalisloengu teemal „2023. aasta venekeelse teatri peeglis: aktuaalsed vormelid, teemad, tegelased, ideed ning emotsioonid“.