Autor:
/Unsplash

Järelvaadatav: seminar „Tõlkija elukutse täna ja homme“

29. septembril toimus rahvusvahelisele tõlkijate päevale pühendatud seminar, kuhu registreerus peaaegu 300 inimest. Seminaril avati tõlkija elukutse hetkesisu ja võimalikke tulevikuväljavaateid mitme nurga alt.

Tšehhi vandetõlk, vabakutseline tõlkija ja tõlkekoolitaja analüüsis Daniel Sebesta oskusi ja pädevusi, mida tänapäeva tõlkijalt eeldatakse ning arutles selle üle, mida saab iga tõlkija ise teha, et maksimaalselt nendele nõudmistele vastata. 

Tõlkija ja vandetõlk Siret Laasner kutsus kuulajaid mõtisklema selle üle, mida tähendab tehisintellekti võidukäik tõlkija elukutse jaoks ja kuidas potentsiaalne konkurent enda kasuks hoopis tööle panna.

TÜ keelenõunik ja Eesti Keeletoimetajate Liidu juhatuse esimees Helika Mäekivi tõstatas küsimused, mis on keelevabadus, kas sellel on ka mingid piirid ning kes need piirid seab. 

TÜ maailma keelte ja kultuuride instituudi direktor ja tõlkeõpetuse kaasprofessor Terje Loogus tutvustas Euroopa kirjaliku tõlke magistripädevusraamistikku ning sellega seoses TÜ tõlkeõpetuse õppekava üliõpilaste seas läbi viidud uuringut, kuidas üliõpilased ise hindavad oma tõlkealast pädevust.

Sisuka seminaripäeva lõpetas vestlusring, mida modereeris tõlkeõpetuse II aasta magistrant Katrin Selbak. Tõlkija elukutset mõjutavate faktorite teemal arutlesid

  • tõlkeõpetuse vilistlane ja Toimetaja tõlkebüroo tõlkija Krete Saak,
  • Euroopa Komisjoni tõlkija ja keelenõunik Rita Niineste,
  • tõlkeõpetuse vilistlane ja Tartu Observatooriumi teadur Liisi Jakobson,
  • tõlkeõpetuse teise kursuse magistrant ja tegevtõlkija Andrus Lauringson
  • ning tõlkeõpetuse vilistlane, tõlk ja tõlkija Margus Puusepp.

Seminar on järelvaadatav Tartu Ülikooli videoportaalis UTTV.

Seminari korraldasid TÜ maailma keelte ja kultuuride instituudi tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond ning Euroopa Komisjoni Eesti esindus.

Seminar „Tõlkija elukutse täna ja homme“

10.00 Kogunemine ja hommikukohv

10.25 Avasõnad

10.30 Kuidas vabakutselise tõlkijana läbi lüüa? Üks eduvalem: keeled + ettevõtlus + tehnoloogia

Daniel Sebesta – tšehhi vabakutseline tõlkija, vandetõlk ja tõlkekoolitaja

Ettekanne on inglise keeles ja toimub veebiülekandena.

Võõrkeelte valdamine on väärtuslik oskus, kuid tõlketööstuses läbi löömiseks sellest enam ei piisa. 2022. aastal oli keeleteenuste sektori ülemaailmne kogukäive 28 miljardit USA dollarit, mis teeb sellest ka tulusa äri. Tõlkijale on ettevõtlusoskused hädavajalikud ning ta peab süvitsi tundma ka oma klientide äri ja sõnavara. Masintõlke ja tehisintellekti ajastul nõuab keeleteenuste osutamine järjest keerukamate tehnoloogiliste lahenduste valdamist. Oskuslikul kasutamisel lihtsustavad need aga tõlkija tööd ning suurendavad tema eduvõimalusi.

11.15 Tõlkija kui kameeleon muutuvas maailmas

Siret Laasner –  tõlkija ja vandetõlk, Interlex Media & Translations

Tõlkija töös on viimase viie aasta jooksul muutunud nii mõndagi. Eelkõige on tekkinud vajadus vaadata üle oma töövõtted ja süveneda üha rohkem IT maailma, sest konkurentsis püsimiseks ei loe enam ainult lai silmaring ja hea keeletaju, vaid ka arvutioskus. Milline on tõlkija tulevik ja kas tõlkesektoris peaks tundma muret tehisintellekti võidukäigu üle?

12.00 Kohv ja suupisted

13.00 Kus on keelevabaduse piir?

Helika Mäekivi – TÜ keelenõunik ja Eesti Keeletoimetajate Liidu juhatuse esimees

Ettekandes tuleb näidete varal juttu sellest, mis takistab tõlkija ja toimetaja piiritut keelevabadust. Mis mõjutab meid väljastpoolt ja kus otsustame ise piirid seada?

13.30 Euroopa kirjaliku tõlke magistri pädevusraamistik

Terje Loogus –  TÜ maailma keelte ja kultuuride instituudi direktor ja tõlkeõpetuse kaasprofessor

Tõlkija elukutse on seoses digitehnoloogiliste arengutega viimastel aastatel palju muutunud. Kuigi tänapäeval on tõlkija käsutuses mitmesugused tehnoloogilised abivahendid, ei tähenda tehnoloogia võidukäik siiski seda, et teised oskused ja teadmised muutuksid vähem oluliseks. Ettekandes tutvustatakse Euroopa kirjaliku tõlke magistri pädevusraamistikku, mille eesmärk on tagada, et tõlkijate erialane väljaõpe oleks kvaliteetne ja vastaks tööturu muutuvatele vajadustele. Tartu Ülikooli tõlkeõpetuse õppekava üliõpilaste seas läbi viidud uuringu tulemuste põhjal analüüsitakse, kuidas üliõpilased ise hindavad oma tõlkealast pädevust.

14.00 Aruteluring tõlkija spetsialiseerumisest ja uutest tehnilistest lahendustest

Moderaator:

  • Katrin Selbak (tõlkeõpetuse II kursuse magistrant)

Osalejad:

  • Krete Saak (tõlkeõpetuse vilistlane, Toimetaja tõlkebüroo)
  • Rita Niineste (Euroopa Komisjoni tõlkija ja keelenõunik)
  • Andrus Lauringson (tõlkeõpetuse II kursuse magistrant, tegevtõlkija)
  • Liisi Jakobson (tõlkeõpetuse vilistlane, Tartu Observatooriumi teadur)
  • Margus Puusepp (tõlkeõpetuse vilistlane, tõlk ja tõlkija)

15.00 Lõpetamine

Vilnius

Alanud on rahvusvahelise üliõpilaskonverentsi teeside esitamine

Värviline pilt kirjaga AOraamatukogu.

Ao- ja ööraamatukogu tulevad taas!

Pilt Tartu Ülikooli üliõpilasesindusest 2023. aastal.

Tule tudengi hääleks! – Tartu Ülikooli üliõpilasesindus kutsub kandideerima üliõpilasesindajaks