Intervjuu Lara Löseriga: kuidas Saksamaa väikelinnast pärit tüdruk presidendi vastuvõtule jõudis?
Iga-aastasele parimatele lõpetajatele mõeldud presidendi vastuvõtule läheb maailma keelte ja kultuuride kolledžit esindama Lara Löser, kes lõpetas bakalaureuseõppes saksa keele ja kirjanduse eriala cum laude.
Germanistika osakonna juhataja Reet Benderi sõnul oli Lara tõeline musterüliõpilane: „Temaga töötada oli puhas rõõm. Ta on nutikas, laia silmaringiga, iseseisev, töökas, hea ajajuhtija ja sealjuures veel nii tagasihoidlik – see on väga haruldane kombinatsioon. Tubli õppimise kõrvalt jõudis ta veel ka töötada rahvusvaheliste baltisaksa seminaride ja konverentside kaaskorraldajana, juhatades Deutsch-Baltisches Jugendwerki Eesti bürood."
Tublisid lõpetajaid on ülikoolis palju, kuid kuna Lara on päritolult hoopis sakslanna ja õppis Tartu Ülikoolis eestikeelsel õppekaval, palusime tal endast ja oma tegemistest veidi pikemalt rääkida.
Räägi veidi enda taustast. Kust sa pärit oled ja mis sind Eestisse tõi?
Ma tulen väiksest linnast nimega Finsterwalde, mis asub Brandenburgis. Aastal 2015 tulin YFU-ga 10 kuuks Eestisse vahetusõpilaseks. Kuna ma mängisin tšellot ja tahtsin alguses muusikuks saada, siis YFU oli ainuke organisatsioon, mis pakkus mulle sobivat vahetusaasta programmi. Minu vahetuspere elas Tartus ja tulin õppima Heino Elleri Muusikakooli. Algus oli raske, ma ei saanud aru, kas olen matemaatikas või füüsikas, aga vahetuspere ja õpetajad olid väga toetavad. Pärast paari kuud otsustas vahetuspere minuga ainult eesti keeles rääkida. Ütleme nii, et alguses oli ikka väga palju naljakaid olukordi. Lõpuks sain aga keele nii selgeks, et mulle anti koolis isegi tulemusstipendium ja tegin B2-taseme eksami. See ei olnud lihtne, seal oli palju sellist sõnavara, mida kasutatakse näiteks tööintervjuu käigus, aga mina olin alles õpilane ja mul sellist sõnavara lihtsalt polnud.
Kas oli veel teisi kohti mõttes peale Eesti ja mida sa enne siiatulekut Eesti kohta teadsid?
Valikus oli kolm riiki: Ungari, Läti ja Eesti. Valisin Eesti, sest teadsin selle kohta kõige vähem. Teadsin, et Eesti on Euroopa Liidus, on ÜRO liige ja et ta oli Nõukogude Liidus (kuna Ida-Saksamaa oli ka, siis see oli midagi sarnast). Lugesin ka, et Eesti on hästi euroopameelne. Mõtlesin, et ta on neist kolmest kõige väiksem, mis sobis minuga kokku, sest ma olin ka alati kõige väiksem ja see kuidagi sobis.
Mida su pere ja sõbrad arvasid, kui kuulsid, et plaanid Eestisse minna?
Ma kandideerisin nii, et mu pere ei teadnud väga palju. Ütlesin lihtsalt, et proovin, aga vaatame, kas üldse saan programmi sisse. Emal oli üks tingimus: ükskõik kuhu lähen, lennureis ei tohi kesta kauem kui 1,5 tundi. Kui vaja, siis peab ta saama ruttu minu juurde tulla ja seega ei saanud ma minna nt USA-sse. Aga nad jäid minu valikuga rahule, eriti siis, kui nad mõistsid, kui õnnelik ma Eestis olen.
Milliseid erinevusi märkasid saksa ja eesti koolisüsteemis või kommetes üldisemalt?
Eestis öeldakse kõikide õpetajate kohta õpetaja, kui nende poole pöörduda, aga Saksamaal on ikkagi proua või härra ja siis perekonnanimi. See oli minu jaoks hästi võõras ja juhtus nii, et kuna kõikidele ütlesin õpetaja, siis ma ei mäletanud nende nimesid. Ja ma ei ole ikka veel kindel, kuidas teil see viisakusvorm on Eestis, see teietamine. Isegi praegu, kui ma kirjutan meili ülikoolis, siis ma ikka ei ole kindel, kuidas pöörduda. Kuna Eller on veidi teistsugune kool kui tavaline gümnaasium, siis mul head võrdlust koolisüsteemide vahel ei olegi, aga koolivaim on küll palju tugevam siin kui Saksamaal. Teil on sõrmused, riided ja et koolil on hümn, see on lahe!
Tavaliselt küsitakse, mis on keele õppimise juures kõige raskem, aga ma tahaks hoopis teada, mis oli eesti keele õppimise juures lihtne?
Saksa ja eesti keele vahel on palju sarnasusi, mida ma ei osanud oodata. Ma ei teadnud alguses midagi nt saksa ajaloost, et siin olid baltisakslased. Sakslasena on ikkagi lihtsam eesti keelt õppida, sest on palju sarnaseid ütlusi, saksa laensõnu, ja vahepeal ka see, kuidas üldiselt lauset üles ehitatakse. Õ-täht oli juba midagi erilist, seda pidin harjutama. Eesti keel on ikka veel raske, ma ei taha seda üldse eirata.
Milliseid võõrkeeli sa räägid lisaks eesti keelele?
Vene ja inglise keelt. Vene keel on õige nõrgem, õppisin seda Saksamaal gümnaasiumis ja hakkasin ülikoolis ka uuesti õppima, sest mul hakkas natuke piinlik, et õppisin nii mitu aastat ja ikka väga hästi ei osanud.
Mis on sinu lemmikkoht Eestis või Tartus?
Tartus on mu lemmikkoht mu kodu, mu korter, mis on hästi hubane. Mulle meeldib Toomemäel jalutada või lihtsalt Tartu kesklinnas olla, sest igal pool on nii palju mälestusi vahetusaastast ja nüüd ka ülikooli ajast. Käsmu on üks koht, mis mind täiesti ära võlus. Tegin seal saksa turistidega jalgrattatuuri ja ma ei oleks oodanud, et seal on nii ilus. Hüpassaarel olen ka rabas ööbinud, see oli väga vahva.
Kas Tartusse ülikooli tulek oli kindel valik ning miks just saksa keele ja kirjanduse eriala?
Tahtsin nagunii germanistika ja kirjandusega tegeleda. Kui ma oleksin Saksamaale jäänud, siis ma oleks midagi sarnast õppinud. Ma tundsin ennast Eestis nii hästi. Kui nüüd aus olla, siis tundsin, et ma leian siin ennast paremini kui Saksamaal, midagi lihtsalt oli. Mõtlesin, et pärast saksa gümnaasiumi tulen tagasi. Siis suhtlesin ülikooli ja Milvi Kaberiga, germanistika osakonna õppekorralduse spetsialistiga. Ta oli lihtsalt nii sõbralik ja abivalmis. Kõik, mis ta kirjutas õppimisest ja Tartu Ülikoolist, oli alati nii ilus. Mõtlesin, et hästi, kui see uks juba on lahti, siis ma astun sealt sisse, vaatan, kuidas on ja väga hea oli. Nii ma kolisingi Eestisse.
Ma vahel mõtlen, et kuigi ma olen alles 22, siis välismaal elades saab eriti hästi selgeks see, et elu lihtsalt läheb nii nagu ta läheb, peab lihtsalt avatud olema. Minu kõhutunne ütles, et mine Eestisse ja ma läksin, siis kõhutunne ütles, et mine ülikooli Tartusse ja ma läksin. Ja kõik läkski väga hästi, ma ei oleks ise oodanud, et nii hästi läheb.
Kas ülikoolis õppimise aeg suutis sind veel millegagi üllatada või oli kõik juba meeldivalt tuttav ja turvaline, sest olid varem Eestis vahetusõpilasena õppinud?
Kodune tunne oli kindlasti, aga ma ise märkasin, et kui ma tagasin tulin, siis ma ise vaatasin seda linna teistmoodi, sest ma tulin nüüd siia ülikooli. Minu suhtumine oli teistsugune, ma vaatasin isegi ülikooli hoonet teise pilguga. Vanasti ma lihtsalt kõndisin sealt mööda, kui läksin kooli, nüüd oli see minu õppehoone. Ja hästi palju uusi kohvikuid oli juurde tulnud.
Sinu õpitulemused on tõesti suurepärased, aga öeldakse, et kes palju teeb, see palju jõuab. Kas praegu on tšello sul ikka veel teine eriala või pigem hobi?
Ma alustasin nii, et käisin Elleris ja ülikoolis, aga pärast esimest aastat katkestasin Elleris õpingud, sest tahtsin rohkem ülikoolile keskenduda ja praeguseks on muusika mulle rohkem hobiks jäänud. See oli selline areng, mille ma pidin läbima, et jõuda siia, kus ma olen, et aru saada, et tahan ikkagi ülikooli minna, mitte ainult muusikaga tegeleda. Aga mul on ka plaan ülikooli orkestrisse jõuda.
Mis edasi?
Ma kandideerisin rahvusvaheliste suhete õppekavale ja ma väga tahan seda õppida. See on praegu minu esimene ja ainukene valik. Kõrvaleriala oli mul riigiteadused ja see väga meeldis mulle, see on üks teine külg minust, mida ma tahan arendada. Kuigi kirjandus on asi, mis mind ikka väga huvitab ja germanistika osakond jääb mulle alati südamesse, otsustasin lõpuks siiski proovida midagi uut.
Presidendi vastuvõtt. Mis tunded tekkisid, kui kutse kätte said?
Sain selle kõne täpselt pärast kaitsmist ja küsisin kohe, et kas ma ikka sobin sinna, olen ju hoopis sakslanna. Loodan, et ma käitun viisakalt ja ootan ka seda, et vihma ei sajaks. Tahan ka austust näidata Eesti vastu, lähen sinna tegelikult sellepärast, et lihtsalt öelda aitäh. Eesti on mulle väga palju andnud: kõrghariduse, kodu, uued sõbrad. Eestlased tegid minu elu siin Tartus hästi lihtsaks, nad on väga avatud inimesed ja kui sa õpid keele selgeks, siis on veel eriti lihtne. Kolimine välismaale oli minu jaoks midagi muud kui lihtsalt vahetusaasta ja näiteks germanistika osakonna inimesed aitasid mind lihtsalt sellega juba väga palju, et nad olid nii vahvad inimesed. Tänan südamest oma õppejõude ja eriti oma lõputöö juhendajat Reet Benderit.
TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledž soovib Larale palju õnne lõpetamise puhul ning palju õnnestumisi edaspidiseks!
Kätlin Lehiste, maailma keelte ja kultuuride kolledži kommunikatsioonispetsialist, katlin.lehiste@ut.ee