Autor:
Ann Siiman

Premeeriti parimate digihumanitaaria-alaste lõputööde autoreid

TÜ digihumanitaaria ja infoühiskonna keskus jagas teist korda preemiaid parimatele humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas kaitstud digihumanitaaria-alastele lõputöödele. 2021/22. õa parimateks valiti Denys Savchenko, Marri-Mariska Tammepõllu ja Eva Saksa lõputöö.

Denys Savchenko inglise keele ja kirjanduse erialalt sai auhinna parima magistritöö eest, mis oli ingliskeelne ja kannab tõlkes pealkirja “Korpuspõhine uurimus omadussõnade ja määrsõnade kasutamisest suhtumise väljendamisel Eesti inglise keelt võõrkeelena õppijate kirjalikus ja suulises keeles”. Ülejäänud auhinnad pälvisid eesti ja soome-ugri keeleteaduse üliõpilased: parima bakalaureusetöö preemia sai Marri-Mariska Tammepõld tööga “Näite signaalkeelendid eesti keele riigieksami ettevalmistuskursuse kirjandites” ja valdkonna uuenduse eripreemia läks Eva Saksale tööga “Isiksuse ja lugemissoravuse vaheline seos”. 

Denys Savchenkole anti auhind üle Digihum Talki avaloengul. Digihum Talk on TÜ digihumanitaaria ja infoühiskonna keskuse uus loengusari, kus digihumanitaarid üle reede oma tööst ja uurimustest räägivad. “Tartu Ülikoolis magistriõpinguid alustades teadsin digihumanitaariast vähe, kuid peagi sain teada selle ala mitmekülgsusest ja võimalustest. Magistriõpingute jooksul õppisin kasutama eri uurimismeetodeid ja lõputöö on selle uskumatu teekonna tulemus. Seega tuli konkursi auhind minu jaoks üllatusena, kuid üllatus oli meeldiv ja minusuguse noore uurija jaoks ka väga motiveeriv,” kommenteeris Savchenko. 

Parimad digihumanitaaria-alased lõputööd pidid tuginema digitaalsena sündinud või digitaliseeritud materjalidele/andmetele ja rakendama neil digimeetodeid ja -vahendeid, mis võimaldavad materjale/andmeid töödelda, visualiseerida või analüüsida kvantitatiivselt või kvalitatiivselt uudsel viisil. Lõputöid hindas komisjon, kes võttis arvesse uurimisküsimuse ja -meetodite uuenduslikkust ning töö üldist kvaliteeti. 

“Rõõm oli näha, et töid esitati väga mitmest erinevast valdkonnast ideede levikust 19. sajandi Tartu Ülikoolis silmaseire tehnoloogia rakendusteni.  On näha arvutuslike meetodite otstarbekat kasutust ja nendega koos kõlavate uurimisküsimuste sõnastamist,” rääkis žürii liige, digihumanitaaria spetsialist Peeter Tinits. “Eraldi tahaks kiita tudengeid, kes olid hea teadustava kohaselt lõputööle juba kohe lisanud avatud koodi ja andmed, mis võimaldavad analüüsi korrata ja kontrollida. Arvan, et ka tudengid muutuvad siin aina nõudlikumaks ja määravad sellega juba valdkonna edasise arengusuuna,” lisas ta.

Žüriisse kuulusid veel mõtteloo ja Läänemere regiooni intellektuaalse ajaloo kaasprofessor Meelis Friedenthal, arvutilingvistika kaasprofessor Kadri Muischnek ning digihumanitaaria teadur Artjoms Šela. Parimaid digihumanitaaria-alaseid töid valitakse ka 2022/23. õppeaastal.

Pildi allkiri: Parimate digihumanitaaria-alaste lõputööde väljakuulutamine. Vasakul valdkonna uuenduse eripreemia pälvinud Eva Saks, keskel parima magistritöö autor Denys Savchenko ja paremal parima bakalaureusetöö autor Marri-Mariska Tammepõld. Foto: Ann Siiman

Lisateave: Ann Siiman, Tartu Ülikooli eesti keele lektor, digihumanitaaria ja infoühiskonna keskuse koordinaator, 5348 7608, ann.siiman@ut.ee 

 

Loengukursus „juudiküsimusest“ Vene impreeriumis

Tuscia Ülikooli (Viterbo, Itaalia) professor Alessandro Cifariello peab lühikese venekeelse loengukursuse juudiküsimuse ajaloost Venemaal.
Linda Tender koos kursusekaaslaste ja TÜ rektori Toomas Asseriga

Linda Tender: võõrkeelne õpe andis mulle juurde keele, milles mõelda

Master's Students of  European Languages and Cultures Studying

Vaata järele: Euroopa keelte ja kultuuride magistriõppe infotund