Tõlkeõpetuse üliõpilastel on väga soovitatav õppida vähemalt üks semester mõnes väliskõrgkoolis. Välismaal õppimine või praktika läbimine annab väärtusliku rahvusvahelise kogemuse, laiendab silmaringi ning on kindlaks eeliseks ka tööturul. Tõlgid ja tõlkijad vahendavad suhtlust nii keelte kui ka kultuuride vahel ja seetõttu on teiste kultuuride põhjalik tundmine edukaks tõlketööks ülimalt oluline. Välismaal õppides on võimalik omandada teadmisi, mis on otseselt seotud tõlkimisega, kuid mida ülikool oma kursuste raames katta ei saa. Lisaks tavalistele õppeainetele on välismaal võimalik sooritada ka praktikat.
Välisõpingute maht semestris on vähemalt 15 EAP-d, mis on üksiti ka välisõpingutele järgneva pikendussemesteri saamise eelduseks. Välismaal sooritatud õppetöö arvestatakse Tartu Ülikooli õpingute osana, mis tähendab, et välisõpingud on õppekavasse juba planeeritud. Välismaal õpitud ainetega võib osaliselt või täielikult täita valikmooduli (12 EAP). Arvestades, et välismaal on vajalik läbida vähemalt 15 EAP-d semestris, saab ülejäänud õppeainetega täita erialamoodulit või üldainete moodulit. Kokkuleppel programmijuhiga võib välissemestril läbitud ainetega täita ka teisi mooduleid, kui läbitud õppeaine sobib paremini mõnda teise moodulisse.
Välisõpinguteks on kõige sobivam õppekava kolmas semester, mis tähendab, et väliskõrgkoolidesse peaks kandideerima teisel semestril. Viimasel semestril välismaale õppima suundujad peavad arvestama sellega, et reeglina ei laeku väliskõrgkoolist õppetulemused TÜ semestri lõpuks, seega ei saa ülikooli lõpetada välisõpingute semestri lõpus. Sel juhul saab taotleda pikendussemestrit, eeldusel et välismaal on läbitud 15 EAP mahus aineid. Praktika sooritamiseks välismaal on parim aeg suvi, kuid Euroopa Liidu institutsioonides saab praktikat teha ka teistel aegadel.
Kui esimesel ja teisel semestril läbida üldainete, magistrikooli ja erialamooduli õppeaineid täiskoormusega, st vähemalt 30 EAP semestris, saab kolmandal semestril õppida valikaineid väliskõrgkoolis. Õpingute paremaks planeerimiseks konsulteerige õppekorraldusspetsialistiga (Milvi Kaber, milvi.kaber@ut.ee), et oskaksite arvestada, milliseid õppeaineid ei loeta igal semestril.
Õppeaja pikenemine sõltub õppekava läbimisest TÜ-s ja välisõpingute mahust. Õppeaeg võib pikeneda, kui välismaal õpitakse semestri jooksul miinumummahus (15 EAP) õppeaineid ja välisõpingutele eelneval semestril/semestritel on õppekava läbitud vähem kui 75% semestri õppemahust. Välisõpingutele järgnev pikendussemester ei ole iseeenesest halb. See annab võimaluse rahulikult keskenduda magistritöö kirjutamisele.
Välisõpinguteks on mitmeid võimalusi:
Erasmus+ programmi õpirände puhul on osalejale stipendium (elamistoetus) tagatud.
Välispraktika toetuseks on võimalik taotleda Erasmus+ välispraktika stipendiumi.
Vaata ka täiendavaid näiteid välisõpingute kuludest kolledži kodulehel.
Üldinfo kogu vajaliku korralduse kohta leiad ülikooli keskselt välisõpingute kodulehelt.