Tõlkimine retseptsiooniteooriate valguses: komparativistlik käsitlus

01.01.2005 - 31.12.2007

ETF grandileping GFLGR6466
Projekti juht:  prof. Stefano Montes

Teadusprojekt asetub kultuurisemiootika perspektiivi (Lotman), uurimistöös rakendatakse ka generatiivse semiootika (Greimas) ja kultuuritoodangu väljade teooriat (Bourdieu). Kuigi kasutatavad meetodid on lingvistilised ja semiootilised, kujuneb uurimuse teoreetilise taustana välja tõeline teadmise arheoloogia (Foucault). Selles tähenduses tuleb esile tuua ka uurimuse uudsust: Greimasi generatiivset semantikat ja Lotmani kultuurisemiootikat pole kunagi koos rakendatud tõlke- ja retseptsioonivaldkonnas, viimaseid ei käsitle me mitte normatiivsena, vaid ajaloolis-kultuurilise arengu liigendamise vahenditena. Asetades uurimisprojekti keskmesse tõlkekirjanduse, vaatab uurimisprojekt uue nurga alt ka Pascale Casanova ning Pierre Bourdieu töödele selles osas, mis puudutab domineerivate kultuuride ja väikekultuuride asümmeetrilisi suhteid. Arvestades eesti tõlkekirjanduse võrdlemisi lühikest ajalugu ning teisalt selle ajaloo ülimat heterogeensust, annab projekt võimaluse mitte ainult Eesti kultuuris toimivate protsesside lähemaks mõistmiseks, vaid loob ka rahvusvaheliseks koostööks hädavajaliku lähtealuse.

Projekti juht Stefano Montes on käsitlenud kultuuri- ja antropoloogilise semiootika teoreetilisi probleeme (näiteks artiklid “Fumo, gosto e formas de vidas”, 1997; “Théorie du texte vs théorie de la réception dans la sémiotique de la traduction: Greimas/Eco”, 1997 ; “La quête dei dispositivi culturali. Per una dimensione intersemiotica del significato visivo”, 1998 ; “Per un’antropologia dell’immaginario poetico”, 1999 ; “La mémoire dans Dubliners de Joyce. Sémiotique et processus culturels”, 2000 ; “Tradurre le culture: strategie dei testi, strategie degli antropologi”, 2001 ; vt lähemalt publikatsioone CV-s). Tanel Lepsoo uurib tänapäevast draamakirjandust ning on tõlkinud eesti keelde prantsuse kirjandust, Katre Talviste on keskendunud lüürikale ja tõlkinud publitsistikat; mõlemad on uurinud retseptsiooniküsimusi seoses žanrispetsiifika ja prantsuse-eesti kultuurisuhetega.

Rahvusvaheline Ulmeuuringute Ühingu suur aastakonverents 07.-11.05.2024

Tartu Ülikoolis toimub Rahvusvahelise Ulmeuuringute Ühingu suur aastakonverents

Laps nutiseadmega

Kõne-eelne nutikohtumine võõrkeelega päästab lapse aktsendist

töötuba

Tulemas on mitmepäevane automaatse morfosüntaktilise annotatsiooni töötuba