Taani ja eesti keele häälikute võrdlus pedagoogilises võtmes

Merike Jürna

Kontrastiivlingvistika III ettekandepäev, 11.12.2015

Taani keelt võõrkeelena õppides peetakse tihti just häälduse omandamist kõige suuremat pingutust nõudvaks ja seda olenemata õppija emakeelest. Mind kui eesti keelt emakeelena kõnelejat ning taani keele õppijat ja õpetajat ajendas just see tähelepanek taani keele häälikuid lähemalt uurima.

Olen võrrelnud taani ja eesti keele vokaalide ja konsonantide artikulatoorseid kirjeldusi ja viieaastase perioodi vältel lähemalt uurinud seda, kuidas eestlaste hääldatud taani keele vokaalid suhestuvad tänapäeva taani keele Kopenhaageni hääldusega. Nende kahe üksteist täiendava uurimuse tulemusi käesolevas ettekandes tutvustangi.

Kõnealuse kontrastiivse uurimuse rakenduslik eesmärk on pedagoogiline: aidata paremini mõista raskusi, mis on eriomased just eesti keelt emakeelena kõnelejatele taani keele häälduse omandamisel ja kaasata neid teadmisi taani keele häälduse õpetamisel ja õppimisel. Longituuduurimuses leidsin muuhulgas kinnitust Flege (1995) kontrastiivset lähenemist kasutavale tajuteooriale keele omandamisel, Wardhaugh (1970) kontrastiivse teooria a(s)jakohasusele keelõppija häälduse selgitamisel, ning samuti biheivioristliku teooria seisukohale uue keele häälduse omandamisest kui uute füsioloogiliste harjumuste kujundamisest (Jørgensen 1999).

Kirjandus

• Flege, James Emil (1995). Second Language Speech Learning. Theory, Findings, and Problems. – Winifred Strange (Ed.), Speech perception and linguistic experience: theoretical and methodological issues (pp. 233–77). Timonium, MD: York Press.
• Jørgensen, J. Normann (1999). Om tilegnelse af dansk udtale hos voksne indlærere. – Anne Holmen & Karen Lund (red.), Studier i dansk som andetsprog (pp. 107–136). Akademisk forlag.
• Wardhaugh, Ronald (1970). The Contrastive Analysis Hypothesis. – TESOL Quarterly 4, 123–130.