Skandinavistika osakonna ajalugu

Nils-Herman Lindberg (svensklektor 1927-1931)
Per Väino Wieselgren (professor i svenska 1930-1941)
Väljavõte Ruth Nugini (Laidmets) artiklist 1999 - SOV kontaktid Tartu Ülikooli rootsi keele õpetamisega
Skandinavistika professorid:
prof. Stig Örjan Ohlsson (1994-2005)
prof. Lars Burman (külalisprofessor 2000-2002)
prof. Jean-francois Battail (külalisprofessor 2005-2008)
prof. Daniel Sävborg (2010-)
Rootsi keele lektorid:
Halliki Mälk (1990-1994)
Ulla Terling-Hasan (1994-1996)
Liina Ask (1996-2002)
Katrin Maandi (2002-2008)
Esbjörn Nyström (2008-2011)
Niklas Henriksson (2011-2014)
Esbjörn Nyström (2014-2017)
Maria Aurora Charlotte Engqvist (2018-2020)
Ewa Holm (2020- 2023)
Kristina Tolinsson Ting (2023-…)
Rootsi keele ja kirjanduse assistendid:
Johan Hellstrand (1993-1995)
Katrin Tombak (1998-2002)
Christian Sandahl (1998-1999)
Per Ehn (1999-2000)
Helen Sooväli (Sepping) (1999-2002)
Ruth Laidmets (2002-2008)
Eda Aitsen (KS 2003)
Terje Möllits (Wahlqvist) (KS 2003)
Maiu Elken (2008-)
Mart Kuldkepp (2010-2014)

Taani keele lektorid
Gerd Lütken (1991-1993)
Lars Arndal (1994-1996)
Nikolaj Edwards (1996-2002)
Katrine P. Frausig (2002-2004)
Morten Lassen (2005-2006)
Bent Voldby (2007 kevadsemester)
Peter Raagaard (2007-2009)
Mikael Lyshede (2010-2016)
Nicholas Hedegaard Mikkelsen (2016-2019)
Niels Broen (2019-2022)
Mie Mortensen (2022-…)
Taani keele ja kirjanduse assistent/õpetaja
Anu Laanemets (2004-2017)
Merike Jürna (2009-2010, 2014-2016, 2019)
Brita Kaasik (2016)
Kristel Pallasma (2018, 2019)
Eva Velsker (2018-2019)
Krõõt Kaljusto-Munck (kuni 2023)
Minna Salmistu (2004-2005)

Norra keele külalislektorid
Oddvar Støme (1992-1994)
Christer D. Daatland (1994-1995)
Thor Hanseth (1996-1997)
Kari Kleppe (1998-2000)
Helge Reisegg (2000-2002)
Karianne Hamran (2002-2003)
Kjell Fredriksson (2003-2006?)
Inger Synnøve Moi (2006-2008)
Else Berit Molde (2008-2009)
Ingunn Stokstad (2009-2012)
Alma Olsen (2012-2015)
Øyvind Rangøy (2019-...)

******
Norra keele ja kirjanduse assistendid
Kristel Zilmer
Hille Lepp
Kadri Toompark
Anu Laanemets
Antonina Kostina (2014-…)
Lektorid (skandinavistika)
Kristel Zilmer (2004-2008)
Toomas Lapp (2008-2010)
Anu Laanemets (2008-)
Teadurid
Maiu Elken (2012-2013)
Mart Kuldkepp (2014-2015)

Skandinavistika osakond asub 1999. aastast aadressil Ülikooli 17, Tartu.

Kui skandinavistika osakond oli vastu võtnud juba nii rootsi (1991), norra (1992), uuesti rootsi (1993) kui ka taani filoloogid (1994), andis ruumikitsikus endast väga tugevalt tunda. Lektorid ja 1994. aasta sügisel lisandunud professor tegutsesid aktiivselt ruumikitsikuse likvideerimise nimel. Säilinud on nende kirjavahetus prorektori ja hilisema haridusministri prof. Jaak Aaviksooga, filosoofiateaduskonna dekaani Ago Künnapiga, rektor Peeter Tulvistega ja Skandinaavia maade saadikutega. Kui lõpuks selgus, et ülikoolile tagastatakse hoone aadressil Ülikooli 17/19, olid Skandinaavia maade esindused abiks rahade taotlemisel, millest maja renoveerida, tingimusel, et skandinavistika osakond saaks endale head tööruumid.

3. mail 1996 kirjutab haridusminister prof. Jaak Aaviksoo kirja Tartu Ülikooli rektorile prof. Peeter Tulvistele. Kirjas seisab:

Haridusministeeriumile on teatavaks saanud Erastamisagentuuri ettepanek anda erastamisnimekirjas olev hoone aadressiga Tartu Ülikooli 17/19 üle Tartu Ülikoolile.

Kuivõrd Tartu Ülikool on taotlemas tagasi tervet rida tema omanduses enne 14. juunit 1940 olnud vara, palume meid informeerida Tartu Ülikooli kavadest selle hoone kasutamisel. Palume seejuures lähtuda ülikooliseaduse paragrahvist 44 (l), mis sätestab "Ülikool on õigustatud omama vaid sellist vara, mis on tarvilik tema ülesannete täitmiseks".

Sama kuupäevaga vastuses rektor Tulvistelt minister Aaviksoole seisab kirjas:

"Vastuseks Teie kirjale 03.05.1996 nr 1-2/2237 teatan, et hoonet Tartus Ülikooli t 17/19, mille kohta Erastamisagentuur tegi ettepaneku see Ülikoolile anda, kavatseme kasutada VÕÕRKEELTE MAJANA, kus asuvad võõrkeelte osakondade töö- ja (spetsialiseeritud) õpperuumid.

Kuna võõrkeelte jaoks olid ruumid esialgselt kavandatud nn Lille mäe hoonesse, mille Ülikool andis üle linnale, siis on võõrkeelte osakonnad praegu ruumide poolest väga halvas olukorras. Mitmete maade saatkonnad (Skandinaaviamaad, Prantsusmaa) ja organisatsioonid on avaldanud valmisolekut osaliselt või täielikult finantseerida ruumide remonti "oma" õppetoolide jaoks tingimusel, et 1. ruumid asuvad Ülikoolile kuuluvas majas; 2. maja asuks kesklinnas.
Peahoone vastas asuv hoone Ülikooli t 17/19 vastab ideaalselt nendele tingimustele."

Juba 20. mail 1993 kirjutab taani lektor Lars Arndal dekaan prof. Jaan Rossile täpsemalt, milliseid ruume skandinavistika osakonnal vaja läheb.

1. For the teachers
There are presently four full-time teachers engaged at Skandinavistika, all supported by means from the Nordic countries: a Swedish professor and lecturer, a Danish and a Norwegian
lecturer. They all should have their own offices. Furthermore, some of the best students work as part-time teachers in all three Nordic Ianguages (all in all 8 students). They should have one room in common for preparing lectures and for their materials.
2. For the lectures
As each of the full-time teachers teach approximately 12 hours per week (in all: 48 hours per week), we will need at least two rooms for lectures. A special room for a language laboratory
is also needed.
3. Administration
At Skandinavistika one secretary is taking care of administration, and Skandinavistika has copy-machines and computers used by students. For theese purposes we need one room.
4. For the library
Since the establishment of Skandinavistika a lot of bookgifts have been given to the library, that today contains approximately 8000 volumes. hesently the library is groving rapidly. The
library is used primarily by studentens of Nordic philology and should therefore be at hand at the institution. A big room is needed for this.
5. Other activities
Skandinavistika has also initiated projects with a close relation to the teaching and research activities: Projects to build up Swedish-Estonian (Erleks) and a Danish-Estonian textcopora
have already started. Estonian MA-students are working on theese projects. There is also a MA-student working on a translation of Søren Kierkegaard into Estonian. For theese activities - and further reseach activities in the future - we need at least two rooms.
6. Furth[.]er wishes
ln the future, it is possible that a teacher of Ic[e]landic language and literatur[e] will be involved in the activities. An important part of the activities at Skandinavistika is the cooperation with researchers in the Nordic countries: Therefore a lot of guestlecturers visit Tartu for shorter or longer stays. To have some special rooms for this purpose would be good. As a still great deal of communication with research parties in the Nordic countries takes place via internet, a connection to the server of the university is a must. Telephone + Fax is also needed.
The question of concentrating the Nordic activities around Skandinavistika has been discussed.
Therefore, it should be taken into account that for instance the informationoffice of Nordic Council, presently located af Raekoja Plats, may also move to the premises.

23. mail 1996 kirjutab Taani saadik Eestis Svend Roed Nielsen Tartu Ülikooli rektorile peale kohtumist dekaaniga.

Dear Peeter Tulviste,
Tuesday this week I had a meeting at Tartu university with Mr. Ross concerning new facilities for Scandinavian Language Institute. We had the opportunity to see the possible facilities at Ülikooli 17-19. In principle we find the building suitable for the scandinavian institute and as I understand also the Institute for French Language. I was advised by the professors from the Danish, Swedish and Norwegian Institute that the need would be approximatery 400 - 500 m2 and 3rd and 4th floor would accommodate our needs.