Sevillas arutleti keeleõppe tulevikusuundade üle

Inglise ja rootsi keele lektor Kristina Mullamaa juhtis Hispaanias toimunud hariduskonverentsil keeleõppe teemalist arutelu ja pani kirja mõned olulisemad mõtted keeleõppe tulevikusuundadest ja õpetamise parimatest praktikatest.

Keeleõpe Jaapanis: mitmekeelsus ja -kultuurilisus

K. Maeda (Nara University of Education, Jaapan) rääkis inglise keele õpetamise kvaliteedi parandamisest Jaapani algkoolides. Maeda sõnul on pädevate õpetajate koolitamine ja keeleõppe kvaliteedi parendamine lähiaastatel üheks peamiseks prioriteediks Jaapani haridussüsteemis. Muuhulgas plaanitakse töötada välja kvaliteedikriteeriumid õpetajatele. On oluline, et õpetajad arvestaksid erineva emakeelega õpilastega ning oleksid võimelised toetama mitmekeelsust ja -kultuurilisust. 

Keelekümblusprogrammide väljakutsed

T. J. O'Ceallaigh (University College Cork, Iirimaa) ja G. Nig Uidhir (St Mary's University College, Belfast, Iirimaa) tutvustasid keelekümblusprogrammide väljakutseid. Meie mõistes keelekümblusel põhinev õpe sai alguse 1960ndatel Kanadas. See toetab erinevate teemade ning ainete kohta põhjalike teadmiste omandamist ilma emakeele hoidmist ning arendamist kahjustamata. Erinevates maades läbi viidud uuringud on aga näidanud, et ehkki keelekümblus on andnud positiivseid tulemusi õpilaste teadmistes ja keeleoskuses, ei saavuta õppijad alati emakeelt kõnelevate laste keeletaset. Eriti puudutab see grammatikareeglite järgmist keerukates olukordades, leksikaalset spetsiifilisust, fonoloogilisi mustreid ning sotsiolingvistilisi nüansse. Üks võimalik põhjus on, et õpetajate keele- ja õpetamisoskused ei ole piisavad, et keelekümbluspõhimõtteid õppetöös tõhusalt rakendada.

Õpetajate suhtumine mõjutab õpilaste lugemisharjumusi

T. Meyiwa (University of South Africa) uuris, kuidas õpetajate negatiivsed eelarvamused mõjutavad õpilaste lugemisharjumusi. Meyiwa uuring näitas, et õpetajad, kes suhtuvad õpilastesse juba enne nende saavutuste nägemist näiteks sotsiaalmajandusliku tausta või muude tegurite tõttu ebasoosivalt, pärsivad laste õppeedukust. Laste lugemisharjumuste parandamiseks on pigem oluline positiivne eeskuju, uskumine nende võimetesse ning sõbralik, kannatlik ja järjepidev toetus. Üldistades võib seega öelda, et leidis kinnitust Pygmalioni efekt – inimesed, kellesse usutakse, arenevad kiiremini ja on õnnelikumad kui need, kellesse suhtutakse eelarvamustega.

Arutelu leidis aset 11.–13. novembrini Hispaanias Sevillas toimunud konverentsil „Transforming Education, Transforming Lives: 17th Annual International Conference of Education, Research and Innovation“. Kõikide ettekannetega saab tutvuda konverentsi kogumikus.