Rootsi modaaltegusõnad ja nende tõlkevasted rootsi-eesti paralleelkorpuses

Anu Laanemets, Helena Mihkelson

Kontrastiivlingvistika uurimisrühma ettekandepäev
13.12.2013

Ettekandes keskendutakse ühele rootsi keele modaaltegusõnale – böra (bör, borde, h. bort; ee: pidama) – ja uuritakse antud modaalverbi tähendusi ja selle vasteid eesti keeles. Analüüsitav materjal on pärit rootsi-eesti paralleeltekstikorpusest (tõlkekorpus). Korpus sisaldab kahe kolmandiku ulatuses katkendeid ilukirjanduslikest tekstidest ja ühe kolmandiku ulatuses katkendeid erinevatest aime- ja erialatekstidest (kokku 75 erinevat nimetust).

Analüüsi aluseks on rootsi keele grammatikas Svenska Akademiens Grammatik (1999) esitatud modaaltegusõna böra käsitlus ning van der Auwera ja Plungiani (1998) modaalsete tähenduste mudel. Eesti keele modaaltegusõnade ja modaalsete tähenduste analüüsimisel on lähtutud Erelti (2013) käsitlusest.

Analüüsi põhjal on võimalik välja selgitada, milliseid tõlkevasteid on eesti keeles uuritava modaaltegusõna tõlkimiseks kasutatud; kas tõlkevasted sõltuvad modaalsuse liigist (vastavalt van der Auwera ja Plungiani (1998) mudelile: episteemiline, dünaamiline, deontiline ja mitte-deontiline modaalsus) või ka teistest lingvistilistest aspektidest (nagu nt eitus, ajavorm, aspekt jne).

Kirjandus:

  • Erelt (2013) Eesti keele lauseõpetus. Tartu ülikooli eesti keele osakonna preprindid 4.
  • SAG = Teleman, Hellberg & Andersson (1999) Svenska Akademiens Grammatik. Bind IV, 32 Modala hjälpverb, lk 282-322.
  • van der Auwera & Plungian (1998) Modality’s semantic map. Linguistic Typology.
Doktorantuur

Karjäärikonverents „Doktorikraadiga uutesse kõrgustesse!“

Doktorandid humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna talvekoolis 2024

Esmakordselt avatakse vastuvõtt humanitaarteaduste erialadidaktika doktoriõppe kohale

10.-12. maini toimub rahvusvaheline noorte filoloogide konverents

1960. aastate algusest korraldatakse Tartu Ülikooli slavistika osakonnas üliõpilaskonverentse. Teadusfoorumile panid aluse prof. Juri Lotman ja prof. Zara Mints ning järgnenud aastakümnete jooksul muutusid konverentsid unikaalseks teaduskooliks, kus formeerusid mitu põlvkonda maailmakuulsaid slaviste.