Rootsi-eesti sõnaraamat 2004

Rootsi-eesti sõnaraamat on TÜ skandinavistika osakonnas väljaantava publikatsioonidesarja Nordistica Tartuensia kümnes

väljaanne, mille andis välja kirjastus Valgus ja mis ilmus 2004. aasta detsembri alguses. Väljaandmist toetasid Magnus Bergvalls Stiftelse ja HSFR (alates 2001. aastast Vetenskapsrådet).

Selles sõnaraamatus on ligikaudu 100 000 märksõna. Selle on koostanud (tähestikulises järjekorras): Mari Aidla, Signe Cousins, Maiu ELken, Madis Kanarbik, Kristina Mullamaa, Tiina Mullamaa, Marina Pertšjonok, Mai Praizner, Raimo Raag, Virve Raag, Juhan Tuldava. Sõnaraamatu toimetajad: Liina Kümnik, Sirje Laidre (projektijuht), Raimo Raag, Evelin Silgo, Kristiina Tedremaa, Katrin Tombak, Aile Tooming.

Sõnaraamatus on peale märksõnade järgmised osad:

• juhend sõnaraamatu kasutajale;
  Image

  
• eriala-, keele- ja stiilimärgendid;
• kasutatud teatmeteoste loetelu;
• rootsi tähestik;
• kohanimevalimik;
• valimik rootsi lühendeid;
• ülevaade rootsi keele foneetikast;
• ülevaade rootsi keele grammatikast.

Sõnaraamatu koostamise ajalugu:

• Sõnaraamatu väljaandmiseks sai 1994. aastal kokku algatusrühm (prof. Stig Örjan Ohlsson, prof. Juhan Tuldava, Tiina Mullamaa, Signe Cousins).
• Töö algatamiseks taotles prof. Stig Örjan Ohlsson raha Rootsist Magnus Bergvalli Sihtasutuselt, kes finantseeris projekti aastatel 1995-1996.
• Järgnevad viis aastat saadi toetust Rootsist Humanitaar- ja Sotsiaalteaduste Uuringute Nõukogult (HSFR, hilisem Vetenskapsrådet).
• Kirjastus Valgus võttis enda peale sõnaraamatu lõppkorrektuuri lugemise ning väljaandmise.
• Töö rootsi-eesti sõnaraamatuga on lõpetatud ja sõnaraamat ilmus 2004. aasta detsembri alguses Tartu Ülikooli skandinavistika eriharu trükiste seeria Nordistica Tartuensia kümnenda väljaandena.

Lähemalt saab lugeda "Rootsi-eesti sõnaraamatu" eessõnast:

(4) "Rootsi-eesti sõnaraamat" - RES (2004)

Meie sõnaraamatu ajalugu ulatub tagasi aastasse 1994. Juba 1994. aasta sügisel sai kokku algatusrühm, mille koosseisu kuulusid Tartu Ülikooli germaani keelte professor emeritus, fil. dr. Juhan Tuldava, lektor Tiina Mullamaa, magistrant Signe Cousins ja allakirjutanu [prof. Stig Örjan Ohlsson]. Professor Tuldava, kes koos Tiina Mullamaaga oli kuulunud ka ülal mainitud (3) koostajate perre, võttis enda peale põhimõtete väljatöötamise uue nüüdisaegse sõnaraamatu koostamiseks. Ühtlasi pidi meie sõnaraamat mahu poolest kõiki varasemaid rootsi-eesti sõnaraamatuid ületama. See, et siin sisalduks põhimõtteliselt kõik Wieselgreni jt. 1939. a. sõnaraamatust, on tõde teatava modifikatsiooniga: maailma on 1939. a. saadik nii palju muutunud, et osa liiga spetsiifilisi maaviljelusega jms. seotud termineist on tulnud kõrvale jätta. Neile on eelistatud viimasel ajal käibele tulnud ja paljudest erinevatest eluvaldkondadest pärit ulatuslikku sõnavara. Samal ajal on meie sooviks olnud, et RES oleks heaks abiliseks ka vanemate rootsikeelsete tekstide mõistmisel.

Tänu aastatel 1995-96 Rootsist Magnus Bergvalli Sihtasutuselt saadud toetusele võis töö tõsiselt alata ja jätkuda hiljem tänu Stockholmis asuvalt Humanitaar- ja Sotsiaalteaduste Uuringute Nõukogult viie aasta jooksul saadud toetusele. Hangiti arvutid, hädavajalik erialakirjandus ja muu varustus. Töö uue suure rootsi-eesti sõnaraamatu koostamisel käis projekti ERLEKS raames, kusjuures samal ajal loodi ka rootsi-eesti paralleeltekstikorpust. Tegelikult oleks olnud loogiline esmalt lõpule viia paralleeltekstikorpuse koostamine, millele sõnaraamatu koostajad oleksid siis edaspidi saanud oma töös toetuda. Ent vajadus kaasaegse sõnaraamatu järele oli sedavõrd pakiline, et mõlema asjaga tuli tegeleda paralleelselt. Mitu ERLEKSis tegutsenud rootsi filoloogi on sõnaraamatu esialgse käsikirja ühtlustamisel kasutanud - kuigi piiratud aja tõttu vaid osaliselt - korpuses sisalduvaid andmeid.

ERLEKSi projektijuhina olen teadlik sellest, et tööd sõnaraamatu koostamisel oleks saanud planeerida ja teostada ratsionaalsemalt. ERLEKS-i projekti teiseks suuremaks ülesandeks on olnud Tartu Ülikooli skandinavistika eriharule teadustööks soodsa keskkonna loomine, ning see on kahtlemata saavutatud. Olen selle eest sügavalt tänulik kõigile, kes aastate jooksul on seal tegevad olnud.

Koostamisest

Sõnaraamatu koostajate pere laienes järk-järgult mitme uue kaastöötaja võrra, kes võtsid enda kanda aluskäsikirja põhjal uue suure sõnaraamatu erinevate osade väljatöötamise. Lõplik tööjaotus nägi välja järgmine:

- Juhan Tuldava: sõnaraamatu kasutamisjuhend (täiendanud Katrin Tombak); tähed a, b, c, d, e; raamatut lõpetav ülevaatlik rootsi keele grammatika ja foneetika (üle võetud 1979. a. väljaandest ning hoolikalt täiendanud ja ajakohastanud Maiu Elken ja Stig Örjan Ohlsson)

- Mai Praizner: f, g, n (nefelin-nötväcka)

- Tiina Mullamaa: h, i, j, k, l, m

- Signe Cousins: n-nedöver, q

- Kristina Mullamaa: o, p

- Marina Pertšjonok: r, s

- Mari Aidla: t, u, v

- Madis Kanarbik: x, y, z, å, ä, ö

- Raimo Raag: kohanimevalimik, valimik rootsi lühendeid

- Virve Raag: märksõnastiku täiendamine ja käsikirja kui terviku läbitöötamine enne selle kirjastusele "Valgus" kirjastamiseks üleandmist

- Stig Örjan Ohlsson: eessõna, valmis käsikirja läbilugemine konsultandina

- Signe Cousins, Mai Praizner, Mari Aidla ja Viivika Voodla koordineerisid eri aegadel koostajate tööd.

[---]

Koostajate tänu

- Magnus Bergvalli Sihtasutusele Rootsis hädatarviliku abi eest kahel esimesel aastal.

- Rootsis asuvale Humanitaar- ja Sotsiaalteaduste Uuringute Nõukogule (Humanistisk-samhällsvetenskapliga Forskningsrådet, HSFR, alates 2001. aastast ümber nimetatud Teadusnõukoguks (Vetenskapsrådet)) viie aasta jooksul antud toetuse eest ERLEKS-i projektile, sh. tööruumide võimaldamise eest Raekoja pl. 4 aastatel 1995-1998, kuni valmisid eriharule oma ruumid Ülikooli 17 kolmandal korrusel.

- kirjastusele "Valgus" Tallinnas, kes võttis enda peale sõnaraamatu lõpliku toimetamise ja kirjastamise.