Näitus räägib inimestest, kes on ühel hetkel pidanud lahkuma oma koduriigist ja pagema Rootsi. Nad jagavad lugusid oma teekonnast – põgenemisest, traumadest ja lootusest. "Rändajate portreed" on osa kolmiknäitusest "Rändelood – eile ja täna", mille hulka kuuluvad veel kaks näitust "Paadipõgenike jälgedes" ja "Rändelood". Esimene tutvustab 2016. aastal Balti riikidest ning Rootsist pärit noorte projekti, mille käigus läbisid nad paadiga 1944. aasta põgenemistee Ventspilsist Gotlandile. Näitust täiendavad fotograaf David Holmerti jäädvustused Baltimaade põgenikest Läänemere suurimal saarel. „Rändelood“ mõtestab rändepõhjuste ja -kogemuste mitmekesisust erinevate inimeste lugude kaudu Eestis.
Inimesed rändavad. Kui välja arvata Aafrika algkodust lahkumine, siis pole inimesed kunagi rohkem rännanud kui täna. Globaliseerumine ja mobiilsuse kasv on muutnud maailma ahtamaks: 2015. aastal elas väljaspool oma sünnimaad 244 miljonit inimest. Kui tegu oleks ühe riigi kodanikega, siis oleks see Ameerika Ühendriikide järel suuruselt neljas riik maailmas.
Inimeste rändeotsused on erineva taustaga – enamasti on tõukejõuks võimalus oma oskusi ja teadmisi paremini rakendada, lootus paremale majanduslikule ning sotsiaalsele heaolule. Kuid paljud peavad oma kodud jätma ka vastutahtsi, sunniviisiliselt. Ülemöödunud aastal ulatus rahvusvaheliste põgenike ning asüülitaotlejate arv 24,5 miljoni inimeseni, kellele lisanduvad ka need 40,8 miljonit inimest, kes on pagenduses oma kodumaa piires.
Kolmiknäitus valmis Okupatsioonide muuseumi, Baltic Art Centeri (Gotland), Rootsi Suursaatkonna Eestis, Rootsi Instituudi, Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni ning perekond Holmerti koostöös.
Allikas: Embassy of Sweden in Tallinn
***
TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledž tänab Rootsi Suursaatkonda Eestis võimaluse eest esitleda näitust "Rändajate portreed – pealkirjade tagant paistev Rootsi" meie raamatukogus ning näitust "Paadipõgenike jälgedes" kolledži trepigaleriis.