Norra asub maailmakaardil kaugel põhjas, täpselt Euroopa tipus. Suur osa riigist on põhjapolaarjoonest põhja pool. Isegi Norra ingliskeelne nimi Norway tähendab lahti kirjutatult „Tee põhja“.
Norra on suurte kontrastide maa, olgu suvel või talvel. Liikudes rannikul valitsevast mahedast kliimast sisemaa poole, jõuate peagi mägistesse piirkondadesse, kus ilmastikutingimused on palju äärmuslikumad. Norra rannik koosneb kitsastest fjordidest, mis küündivad kuni 200 kilomeetri ulatuses sisemaale. Fjordid ja neid ümbritsevad mäed, mis tõusevad järsult veest välja, kõrgudes tuhandete meetrite kõrgusele, on Norras turistide seas üks kõige populaarsemaid vaatamisväärsusi. Ida- ja Kesk-Norra maastik ei ole nii kontrastirohke.
Põhja-Norra on kaunis, kaljune ja tuulte-tormide meelevallas. Suvel on tänu polaarpäikesele öö läbi valge. Talvel on kogu aeg pime, üksnes keskpäeval on viivuks valgust. Norralased naudivad aktiivselt oma kaunist ümbruskonda. Paljud neist kuuluvad spordiklubidesse ja tegelevad värskes õhus väga erinevate huvialadega. Kõigil on õigus kõndida või suusatada harimata maal ilma, et selleks oleks vaja küsida maaomaniku luba. Maaomand on Norras ajast aega olnud suhteliselt võrdselt jagatud ning tänu sellele on sealne ühiskond endiselt üsna õiglane ja tasakaalus. Peaaegu 90% elanikkonnast on luteri usku, enamik õpib riigikoolides ning kuni 1980. aastani kuulati riigis ainult üht raadiokanalit ja vaadati üht telekanalit. Kõige selle tulemusel on norralastel ühine väärtusbaas ning üsnagi ühesugune lähenemisviis poliitilistele ja sotsiaalsetele teemadele olenemata sellest, kus nad elavad. Sellegipoolest on igal piirkonnal oma kultuurilised eripärad ja räägitakse väga erinevaid dialekte – seda tõestab ka see, et Norras on peale Põhja-Norras elava põlisrahva saamide keele veel kaks ametlikku kirjakeelt.
Pilte näituse avamiselt: