Mitteverbaalne suhtlusmodaalsus kultuurilise eristajana

Silvi Tenjes

Kontrastiivlingvistika III ettekandepäev, 11.12.2015

Taust. Multimodaalne suhtlus sisaldab endas nii taju- e sensoorseid kui väljendus- e produktsioonimodaalsusi (Allwood, Ahlsén 2012), millest kõige tuntumad on käežestid ja kõneorganid. Tajumodaalsused on seotud inimese meeltega. Väljendusmodaalsused on inimese kehalised vahendid, mis loovad informatsiooni erinevate sensoorsete modaalsuste jaoks. Üldjuhul on need motoorsed modaalsused.

Eesmärk oli leida, milliseid kultuurilisi erinevusi kannavad kommunikatiivsed liigutused multimodaalses instrueerivas situatsioonis, kus erinevatest kultuuridest pärit subjektid pidid tegema koostööd (looma uusi strateegiaid ülesande täitmiseks ning koordineerima oma tegevusi strateegia elluviimiseks) tugeva ajasurve all.

Materjal*. Eesti- ja ingliskeelsed üliõpilased (N = 50) jagati kaheks rühmaks ning neil paluti sooritada meeskonnatöö ülesanne (kaartide ladumine), mis sisaldas planeerimist ja koostööd. Ingliskeelses rühmas olid erinevatest kultuuridest pärit üliõpilased. Pärast kolme ringi anti osalejatele nende soorituste kohta planeeritult negatiivne tagasiside. Meeskondadel lubati seejärel arutada kolm minutit, kuidas parandada oma soorituse tõhusust, seejärel testiti seda tegevuse käigus.

Analüüs. Töös on analüüsitud negatiivsele tagasisidele järgneva 3-minutilise strateegiate arutelu jooksul esile tulnud multimodaalne suhtlus võistkondade sees. Kõiki gruppe filmiti kahe kaameraga. Analüüsimisel kasutati kvalitatiivset multimodaalset mikroanalüüsi (Norris 2004, Mondada 2006, LeBaron 2008). Selles töös analüüsiti subjektide käeliigutusi ja kaasnevat kõnet (minimaalselt).

Esialgsed tulemused. Käežestidest esines materjalis eelkõige ja ekspressiivselt representatsioonilisi žeste, milles ei olnud märkimisväärseid erinevusi erinevatest kultuuridest pärit subjektide vahel. Kõige tähelepanuväärsemaks erinevuseks osutus puudutusmodaalsus.

Järeldused. Representatsioonilised žestid kannavad üle ruumilist ja motoorset infot kommunikatiiv-instrueerivas situatsioonis. Puudutusmodaalsus loob suhtlusruumi (vt Jokinen, Tenjes, Rummo 2013), kuid annab märku ka hoolivusest ja süstemaatilisest tähelepanust. Puudutus on oluline inimese kognitiivsete ja sotsiaalsete funktsioonide jaoks ning on sageli seotud emotsionaalse kommunikatsiooniga.

* Tänan TÜ doktoranti Elar Killumetsa, kes viis läbi katse ja on selle materjali kogunud

Kirjandus

• Allwood, Jens & Ahlsén, Elisabeth (2012). Multimodal communication. ‒ Alexander Mehler, Laurent Romary, & Dafydd Gibboniga (Eds.), Handbook of technical communication (pp. 435‒460). Berlin, Boston, Beijing: De Gruyter Mouton.
• Jokinen, Kristiina, Tenjes, Silvi, & Rummo, Ingrid (2013). Embodied interaction and semiotic categorization: communicative gestures of a girl with Patau syndrome. ‒ Carita Paradis, Jean Hudson, & Ulf Magnusson (Eds.), The Construal of Spatial Meaning: Windows into Conceptual Space (pp. 74–97). (Explorations in Language and Space, 7). Oxford: Oxford University Press.
• LeBaron, Curtis (2008). Microethnography. ‒ W. Donsbach (Ed.), The International Encyclopedia of Communication (pp. 3120−3124). Vol. VIII. USA, Canada, et al.: Blackwell Publishing.
• Mondada, Lorenza (2006). Video recording as the preservation of fundamental features for analysis. ‒ H. Knoblauch, J. Raab, H.-G. Soeffner, & B. Schnettler (Eds.), Video Analysis (pp. 51‒68). Bern: Lang.
• Norris, Sigrid (2004). Analysing Multimodal Interaction: A Methodological Framework. London: Routledge.