Korduva või kestva tegevuse väljendamine vene-eesti tõlkes

Sirje Kupp-Sazonov

Kontrastiivlingvistika III ettekandepäev, 11.12.2015

Erinevate ilukirjanduslike originaaltekstide ja tõlgete analüüsi põhjal võib jõuda järeldusele, et eesti keel vajab korduva või kestva tegevuse väljendamiseks reeglina rohkem erinevaid keelelisi vahendeid kui vene keel, kus sageli piisab vaid verbi kasutamisest imperfektiivses aspektis (несовершенный вид). J. Maslov on öelnud, et kestva tegevuse väljendamist tuleb pidada imperfektiivse aspekti kõige spetsiifilisemaks tähenduseks, kuna vaid selles tähenduses ei saa imperfektiivse aspekti tegusõnavormi asendada perfektiivse aspektiga (Маслов 2004: 100). Mõningate verbipaaride puhul on ka eesti keeles olemas eraldi vasted, näiteks: imperfekti aspekt: говорить (rääkima) ja perfekti aspekt: сказать (ütlema), aga paljudel juhtudel see pole nii, näiteks imperfekti aspekt: брать (võtma) ja perfekti aspekt взять (võtma), imperfekti aspekt: открывать (avama) ja perfekti aspekt: открыть (avama) jne.

Ettekandes vaadeldakse, kas ja kuidas on tõlkes üritatud kestva või korduva tegevuse tähendust säilitada. Peamised lahendused on:

1. määrused (aja- ja viisimäärused);
2. tegusõnad, mille enda leksikaalses tähenduses sisaldub kordumise või kestvuse element;
3. osasihitis;
4. jms.

Kirjandus

Маслов Ю. С. (2004). Избранные труды. Аспектология. Общее языкознание. Мoсква: Языки славянской культуры.