Mari Kruse
Kontrastiivlingvistika III ettekandepäev, 11.12.2015
Üldiselt peetakse eesti keelt indoeuroopa keeltest üsna erinevateks nii süntaksi, morfoloogia kui leksika poolest. Ometi on meilgi hulgaliselt nn rahvusvahelisi sõnu, mida ei ole siiani märkimisväärselt käsitletud ei „Eesti keele käsiraamatus“ (Erelt, Erelt ja Ross 2007) ega „Eesti etümoloogiasõnaraamatus“ (Metsmägi, Sedrik ja Soosaar 2012). Kui suur on tegelikult nende osakaal akadeemilises sõnavaras? Võtsin uurimise aluseks Academic Word Listi (Coxhead 2000) esimesed 300 sõna ning tõlkisin need hispaania ja eesti keelde, et näha, kui palju on kognaatseid sõnu kõigi kolme keele vahel ja kui palju hispaania ning inglise keele vahel. Võrdlus kinnitas Coxheadi ja Byrdi (2007) väidet, et üle 80% AWL sõnadest on ladina ja kreeka päritolu ja romaani emakeelega inglise keele kasutajate jaoks kognaatsed. Mõnevõrra üllatav oli aga, et lausa 52% sõnadest oli kognaatne ka eesti keeles. Arvatavasti on see osakaal akadeemilises kõnepruugis mõnevõrra suurem kui igapäevasõnavaras, ent ometi selgub, et eestlased ehk polegi indoeuroopa keelte sõnavara omandamisel nii ebasoodsas olukorras kui võiks arvata