Keeltevaheline sarnasus ja erinevus eestikeelsete soome keele õppijate mennä ja lähteä verbikonstruktsioonide komplekssuse alusena

Kristi Pällin

Kontrastiivlingvistika III ettekandepäev, 11.12.2015

Tüpoloogiliselt erinevad verbiparadigmad eesti ja soome keeles võimaldavad uurida lähtekeele mõju olukorras, kus lähte- ja sihtkeele keelendite vahel valitseb üks-mitu-suhe, kuid mõlemad verbitüved on nii lähte- kui ka sihtkeeles olemas. Ettekandes analüüsitakse eestikeelsete soome keele õppijate mennä ja lähteä verbikonstruktsioonide kasutust võrdluses eesti keele konstruktsioonidega, lähtudes keeltevahelisest sarnasusest ja erinevusest. Eesmärk on selgitada, milliseid eesti ja soome keeles sarnaseid ja erinevaid konstruktsioone õppijate keelekasutuses esineb. Uurimistöö teoreetiline raamistik põhineb kolmel keeleomandamise dimensioonil: komplekssus, täpsus, ja sujuvus, mida analüüsitakse keeleoskustasemeti DEMfad-mudeli abil (Martin, Mustonen, Reiman ja Seilonen 2010). Ettekanne keskendub raskemini defineeritavale komplekssuse dimensioonile.

Kirjandus

Martin, Maisa, Mustonen, Sanna, Reiman, Nina, & Seilonen, Marja (2010). On becoming an independent user. – Inge Bartning, Maisa Martin, & Ineke Vedder (Eds.), Communicative proficiency and linguistic development: intersections between SLA and language testing research (pp. 57‒79).  Eurosla monograph series 1. European Second Language Association. www.eurosla.org