Inglise modaalverbide tõlkimisest

Reeli Torn-Leesik

Kontrastiivlingvistika uurimisrühma ettekandepäev
13.12.2013

Quirk jt (1985) jaotavad inglise modaalverbid tsentraalseteks modaalideks (can, may, will, shall, could, might, would, should, must) ja marginaalseteks modaalideks (dare, need, ought to, used to). Have to kuulub nende jaotuses poolabitegusõnade hulka. Tsentraalsetel modaalverbidel on kindlad käitumuslikud tunnused, mis ühtivad abitegusõnade be, do ja have omadega ja tagavad eristatavuse leksikaalsetest verbidest. Inglise modaalverbidele on omane tähenduslik polüfunktsionaalsus, s.t. ühte ja sama modaalverbi võib kasutada nii deontilise kui ka episteemilise modaalsuse väljendamiseks (nt can, must, may jne).

Eesti keele grammatikates ja modaalsust käsitlevates artiklites ei ole ühest seisukohta selles, mis verbid kuuluvad modaalide hulka. Eriarvamused tulenevad suuresti sellest, et osa autoreid defineerib modaalverbe semantiliselt, samas kui teised näevad neid kui abiverbide süntaktilist allklassi. Kui näiteks süntaktiliselt käituvateks modaalverbideks peetakse verbe võima, pidama, näima, paistma, tunduma, tohtima (Rätsep 1972, Erelt 2003), siis semantilisest vaatenurgast lähtuvates käsitlustes liigitatakse modaalverbideks ka tulema, tarvitsema, pruukima, maksma, vaja/tarvis olema, tahtma jne (Valgma and Remmel 1968, Uuspõld 1989). Ka eesti modaalverbidele on omane polüfunktsionaalsus: modaalverbid saama, võima ja pidama esinevad nii dünaamilises, osalejavälises mitte-episteemilises kui ka episteemilises tähenduses (Erelt 2013).

Käesolev ettekanne vaatleb inglise keele modaalverbide tõlkimist eesti keelest inglise keelde ning eestikeelsetele modaalverbidele vastete leidmist inglise keeles. Autor on huvitatud, milliseid vahendeid kasutatakse inglise modaalverbide tõlkimisel (nt eesti keele modaalverbe, teisi leksikaalseid vahendeid (adverbid, adjektiivid) või kõneviisi (nt konditsionaal) ja kuidas tõlgitakse ühte modaaltähendust väljendavaid eri modaale (nt episteemilist võimalikkust väljendavad can, may ja might). Suunal eesti keelest inglise keelde pakub autorile huvi see, kuivõrd tajutakse inglise modaalverbide tähendusnüansse.

Viited:

  • Erelt, M. 2003. Syntax. In M. Erelt (ed.) Estonian Language. Linguistica Uralica
  • Erelt, M. 2013. Eesti keele lauseõpetus. Tartu Ülikooli eesti keele osakonna preprindid 4. Tartu: Bookmill. Supplementary Series/Volume 1. Tallinn: Estonian Academy Publishers, 93−129.
  • Quirk, R. jt 1985. A Comprehensive Grammar of the English Language. Harlow: Longman.
  • Rätsep, H. 1972. The Syntactic Characterization of the Estonian Modal Verbs. In GGG aastakoosolek /annual meeting 1972. Teesid/Abstracts, 26−30.
  • Uuspõld, E. 1989. Modaalsusest ja modaalsest predikaadist eesti keeles. Keel ja Kirjandus 8, 468−477.
  • Valgma, J. and Remmel, N. 1968. Eesti keele grammatika: käsiraamat. Tallinn: Valgus.
Doktorantuur

Karjäärikonverents „Doktorikraadiga uutesse kõrgustesse!“

Doktorandid humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna talvekoolis 2024

Esmakordselt avatakse vastuvõtt humanitaarteaduste erialadidaktika doktoriõppe kohale

10.-12. maini toimub rahvusvaheline noorte filoloogide konverents

1960. aastate algusest korraldatakse Tartu Ülikooli slavistika osakonnas üliõpilaskonverentse. Teadusfoorumile panid aluse prof. Juri Lotman ja prof. Zara Mints ning järgnenud aastakümnete jooksul muutusid konverentsid unikaalseks teaduskooliks, kus formeerusid mitu põlvkonda maailmakuulsaid slaviste.