Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna jõulupidu

– „Kõrgesti austatud piduvõõrad!“ – Nende sõnadega olevat pöördunud 1. detsembril 1919 kuulajaskonna poole Tartu Ülikooli esimene kuraator Peeter Põld. Üliõpilasleht, nr 7, 1932.

– J. Jans uuris Riigikogu kõnepuldist 1925. aastal: „On awalik, et Eesti poisid ja tüdrukud, kes kodukülast tulewad ja kelle kodus Wene ning Saksa keelt ei räägita ja kellel wõimalus puudub Wene ning Saksa keeles ennast täiendada, jääwad tõsises mõttes Tartu ülikooli haridusest ilma, nii et haridust Tartu ülikoolis wõiwad saada ainult need, kes tulewad niisugustest perekondadest, kus Wene ja Saksa keel kodune keel on. Nii et Eestis saawad Tartu ülikoolis haridust täiesti wõõrad ringkonnad, kuna meie oma noorsugu seda ei saa, wõi siis peab õige jõudu pingutama ja neid on igatahes wähe, kes seda suudawad. Niisugune kahe meie wabariigi haridusasutuse — haridusministeeriumi ja Tartu ülikooli — hariduspoliitika lahkuminek on wõimatu seisukorra loonud. Nüüd on küsimus, mis teha. Kas Tartu ülikooli õigusteaduskonda on wõimalik eestikeelseks muuta, wõi peab meie keskkool keelepoliitikat muutma hakkama ja seda õige kiires korras.“ Riigikogu protokollid, 8. istungjärk, 1925

– „Meil on aga tegemist arenenud ja arenemata nägudega. Arenenud nägu vajab korrektuuri, arenemata aga vajab alguses lihaste mehhaanilisi liigutusi ilma elamusteta. Leidub ka nägusid, mille lihased ei suuda väljendada midagi. Neist ei maksa kõnelda. Nende omanikud loobugu näitlemiskunstist. Leidub ka nii-nim. „valemiimika“. On vist pandud tähele juhtumeid, kus näol on naeratav ilme, kuna silmad nutavad. See on iseloomu paratamatus. Kuid usina tööga võib võõrduda sellest. Tuleb teha „lihaste gümnastikat“. Miimika õppimiseks ja harjutusteks on olemas kaks soovitatavat süsteemi: praktiline ja filosoofiline. Viimasel me ei peatu siinkohal. Nimetame vaid, et see on Delsarti süsteem — semiootika.“ Baldouin Kusbock, „Teadust ja kunsti. Miimikaõpetus“. Film ja elu, 1929 nr 3

– „Tihti kipub töö muutuma mängitsemiseks. Näeme õpilasi olevat virgasti tööl. Kuid lähemal silmitsemisel leiame, et tütarlapsed enamasti teevad ilutikandust, valmistavad sohvapatju, seinavaipu jne. Kas suuremal hulgal naistest jääb aega üle sääraste asjadega jännata? Maal peavad naised tihti kündma, puid raiuma, kraavi kaevama. Niisuguseks tööks kool naisi ette ei valmista. Säärast töövõimalust koolis nagu eitatakse. Oligi kurioosum ühe tütarlapsega, kes sohvapadja ja seinavaiba kirjade väljaõmblemises oli meister. Kui teda taheti panna tuba pühkima, siis puhkes ta nutma: „Mamma ei luba mul niisugust tööd teha“. Kas saab aga niisuguse tööta elus läbi?“ Küsib J. Uustalu, Kasvatus, 1930, nr 7

– „Vaadeldes Euroopa kultuurkihti kuuluvate naiste eraelu, näeme, et nad on muutunud traditsioonide kadumisega otsekui looduslasteks, seega ürgolevusteks. Sama protseduuri märkame ka loomult külmade inglise naiste juures. Ja see on kurvaks tunnuseks, et armastus on kõikjal kadumas. Igasugune sentimentaalsus pole hävitatud mitte ainult Nõukogude Venes, vaid paljudes Lääne-Euroopa maades. Viimaseks armastuse kantsiks on jäänud püsima vast ainult Prantsusmaa, sest seal mängib armastus peajoones veel sama osa, kui endistelgi aegadelgi, mistõttu armastusevõimelised inimesed tulevikus loodetavasti ikka sagedamini hakkavad sinna matkama.“ Uus Kosjaleht, 1935, nr 2 

– „Lõpuks olgu kõigile teada, et mitmed Euroopa ülikoolid on rajatud heale alusele, kuid nad on sattunud hiljem valele teele ja on saanud kasutuks. Teoloogid on üle läinud metafüüsilistele spekulatsioonidele ja paganusele, kuna juristid, meedikud ja filosoofid oma üleliigse lobisemisega on välja kutsunud terve ilma naeru. T. K. Majesteet ei taha siin näha seesugust ja keelab selle kõigevaljumini. Kõigi professorite töö ja hool peab juhitama sellele, et noorsugu kinni ei hoitaks teoreetilises labürindis, vaid teda juhitaks praktilisele tegevusele Jumala ja inimeste kasuks.“ J. Skytte, 15. oktoobril 1632

– „Meie sõjajärgse noorsoo hingeelu struktuuri üldjoontes iseloomustades võiks kõiki selle eriilmeid ja varjundeid markantselt kokku suruda ainsas sõnas: lõtvumine. See sõna tähendaks vaimuste huvide ja võimete kesastumist, tahte söödistumist ja kõlblate tõekspidamiste soistumist.“ Hugo Rebane, Kasvatus, 1930, nr 7

– New Yorker kirjutab 26. veebruaril 1944 Eesti kohta järgmist:

“The women spend their waking hours knitting and at the approach of strangers hide in the woods, where they continue knitting. They produce more sweaters and socks per capita than any other race in the world. It’s nothing for a woman to knit two hundred sweaters a year. What happens to these sweaters is completely unknown to the outside world.”

“The Estonian language is certainly as bad as medieval Swedish. Philologists say that it belongs to the Finno-Ugrian family, and try to avoid it. It lacks the letters of c, f, q, x, y, and z and the nouns and pronouns have sixteen cases. For this reason, possibly, there was no written Estonian literature until the last century.”

“Estonians never wear bathing suits. They believe in ghosts and eat a variety of mushrooms.”

“Estonia has a long and dreary history of invasion, oppression, and poverty. Estonians have never had the time to acquire illusions.”

Helena Aavistu, Ingrid Raudsepp, Grit Truupõld, Maris Vodi – ABBA, „Super Trouper”

Lauri-Ürjo Mere (klaver), Klara Ölluk, Merit Kalvik, Emily Moorits, Beatrice Marja Hellrand ja Mattis-Johan Mere (trompet), Mairo Trump (bass), Karl-Kristian Kõrts (trummid) – Marju Kuut, „Mind veel ei ole“

Lauri-Ürjo Mere (klaver), Mattis-Johan Mere (trompet), Mairo Trump (bass), Karl-Kristian Kõrts (trummid) – David Brubeck, „Take Five“

Reena Roos, Édith Piaf, “La vie en rose”

Maris Vodi – Natalia Lafourcade, „Lo que construimos”

Grit Truupõld – Lee Hi, „Breathe (한숨)“

Mariia Sherikh – James Brooker, „Let them talk”

Pilleriin Albri – Curtis Mayfield, “Pusherman”

Tantsutrupp: Teele Pehk koos tantsutrupiga Viva La Divas (külalised)

Nellie Bly, c1880, Library of Congress, © H.J. Myers

Phileas Fogg – De Neuville&Benett (illustratsioonid), vt Jules Verne, Tour du monde en quatre-vingts jours, Hetzel, 1873.

Anti Selart

Klaarika Marton

Pärtel Lippus

Kalevi Kull

Ave Matsin

Elo-Hanna Seljamaa

Anu Põldsam

Aivar Kriiska

Reet Bender

Terje Loogus

Tanel Lepsoo

Age Allas

Kätlin Luhamägi

Marianne Liibert

Ivo Volt

Raili Marling

Vincent Dautancourt

Kristin Munski

Hella Liira

Hans Kinnas

Ita Lillo

Elsa-Triin Raidla