Anglistika magistritööd

1. Magistritöö nõuded

1.1 Magistritöö on iseseisev uurimuslik töö, kus, lähtudes vastava valdkonna varasematest uurimustest, antakse kaasaegne teaduslik lahendus ühele erialasele probleemile. Töös kasutatakse antud ülesande lahendamiseks asjakohaseid allikaid ja erialakirjandust. Töö kirjutatakse inglise keeles ning see peab sisaldama konkreetset probleemipüsitust, iseseisvat analüüsi ja sünteesi. Töö järgib ingliskeelse akadeemilise kirjutamise tavasid ja on kirjutatud korrektses inglise keeles. Magistritöö inglise keele kasutus on üks hindamisele kuuluvaid töö aspekte. Töö kirjutatakse anglistika osakonna õppejõu juhendamisel. Magistritöö (30 EAP) põhiteksti maht on orienteeruvalt 70-80 standardlehekülge (1800 tähemärki).

1.2 Magistriprojekt on rakendusliku kallakuga uurimus, millega kaasneb rakenduslik tulemus. Magistriprojekt kirjutatakse inglise keeles ja see järgib ingliskeelse akadeemilise kirjutamise reegleid. Töö kirjutatakse anglistika osakonna õppejõu juhendamisel. Magistriprojekt koosneb kolmest osast: a) teoreetilis-metodoloogiline raamistus, b) projekti tööprotsessi dokumentatsioon ja eneserefleksioon, c) rakenduslik osa. Magistriprojekti (15 EAP) teoreetilis-metodoloogilise osa ja eneserefleksiooni maht on kokku orienteeruvalt 20-standardlehekülge (1800 tähemärki).

2. Magistritööde kirjutamise ja kaitsmise kord

2.1. Magistritöö juhendajaga koostatud kavand (vt Magistritöö kavandi alus) esitatakse õpingute 2. semestri lõpus (konkreetsed kuupäevad määratakse ja tehakse avalikuks iga õppeaasta alguses). 

2.2. Kavandit arutab kaitsmiskomisjon ja teeb selle kohta vajadusel soovitusi (nt fookuse täpsustamine, empiirilise korpuse koostamise alased soovitused, jne). Kavandite puhul, mida komisjon peab ebaküpseks, antakse lisasemester kavandi edasiarendamiseks.

2.3. Magistritöö esitatakse 4.semestri keskel (konkreetsed kuupäevad määratakse ja tehakse avalikuks iga õppeaasta alguses) nii elektroonilises vormis kui paberkandjal osakonda eelkaitsmiseks. Eelkaitsmine toimub kaitsmiskomisjoni ees. Eelkaitsmiseks kinnitab komisjon tööle retsensendi, kes hindab tehtud töö kvaliteeti ja teeb konstruktiivseid soovitusi töö viimistlemiseks.

Eelkaitsmine toimub 3 osas:

1) magistrandi ülevaade tehtud tööst ja veel eesseisvast tööprotsessist;
2) retsensendi kommentaar ja väitlus magistrandiga;
3) küsimused ja kommentaarid komisjoni liikmetelt.

Eelkaitsmise järel teeb komisjon otsuse, kas tudeng lubatakse kaitsmisele samal semestril või soovitatakse tal töö viimistlemiseks võtta lisa-aasta.

2.4. Magistritöö kaitsmisele pääsemise eelduseks on kõigi õppeainete ja eelkaitsmise edukas läbimine.

2.5. Magistritöö esitatakse kaitsmiskomisjonile nõuetekohaselt vormistatuna (vt MA theses guidelines ja Style sheet) elektroonselt ning ühes kõvakaanelises eksemplaris hiljemalt nädal enne kaitsmiskuupäeva. 

2.6 Kaitsmisele esitatud magistritöö juurde kuuluvad järgmised osad: a) magistritöö lõpus eraldi dokumendina lihtlitsents, millega autor annab ülikoolile loa töö reprodutseerimiseks töö säilitamise ja elektroonse avaldamise eesmärgil ning magistritöö elektroonseks avaldamiseks ülikooli
veebikeskkonna kaudu, b) magistritöö autori allkirjaga kinnitus, et magistritöö on kirjutatud iseseisvalt ja akadeemilise kirjutamise reeglite kohaselt; c) juhendaja allkirjaga kinnitatud nõusolek magistritöö kaitsmisele lubamise kohta.

2.7. Magistritöö ning töö osaks olevad multimeediafailid avaldatakse elektroonselt Tartu Ülikooli veebikeskkonnas. Kui magistritöö elektroonne avaldamine ei ole teistele isikutele kuuluvate autori varaliste õiguste, isikuandmete kaitse seaduse, riigi- või ärisaladuse vm salastatud teabe tõttu võimalik, esitab autor õppeprodekaanile enne magistritöö kaitsmisele esitamist põhjendatud taotluse magistritöö avaldamisele piirangute kehtestamiseks. Paberkandjal magistritöö jääb pärast kaitsmist säilikuna instituudi raamatukokku.

2.8. Magistritööle kinnitab retsensendi kaitsmiskomisjon. Retsensent peab olema vähemalt sama õppeastme lõpetanu ja pädev antud teadusvaldkonna problemaatikas.

2.9. Retsensent esitab hiljemalt 24 tundi enne kaitsmist komisjonile ja magistritöö kaitsjale kirjaliku retsensiooni. Retsensioon peab algatama diskussiooni kaitsjaga, iseloomustama magistritööd nii sisuliselt kui ka vormiliselt ning andma magistritööle põhjendatud hinnangu.

2.10. Magistritööd hinnatakse avalikul kaitsmisel. Avalik kaitsmine toimub inglise keeles. Isikuandmete, riigi- või ärisaladuse või tehnoloogilise lahenduse saladuse kaitseks võib õppeprodekaan kaitsja põhjendatud taotluse alusel kuulutada kaitsmise kinniseks. Kaitsmisel osalevad kaitsja juhendaja ja retsensent, v.a juhul, kui nimetatud isikud ei saa mõjuval põhjusel kaitsmisel osaleda. Kaitsmiskomisjoni esimees võib põhjendatud taotluse alusel lubada kaitsmisel osalemist ka reaalajas toimuva kahesuunalise pilti ja heli võimaldava side abil (nt Skype, videokonverents vms). Retsensendi või juhendaja kaitsmiselt puudumisel loeb nende arvamuse magistritööst ette kaitsmiskomisjoni esimees.

2.11. Kaitsmise põhietapid on: a) kaitsja ettekanne, milles ta tutvustab lühidalt oma töö põhiseisukohti; b) akadeemiline diskussioon kaitsja ja retsensendi vahel; c) avalik diskussioon ja küsimused; d) kaitsja lõppsõna; e) komisjoni arutelu ja hinde otsustamine. Hinde arutamisel antakse sõna ka juhendajale, kes kommenteerib töö kirjutamise protsessi ja tudengi arengut töö kirjutamise ajal.

2.12. Lõpliku hinde magistritööle annab kaitsmiskomisjon, kes võtab arvesse retsensendi hindeettepanekut, kaitsmiskomisjoni hinnangut lõputööle ja kaitsmisele ning juhendaja arvamust. Kaitsmiskomisjon on hindamisel otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole kaitsmiskomisjoni koosseisust. 

2.13. Magistritöö kaitsmise tulemus tehakse teatavaks vahetult pärast kaitsmisprotokolli vormistamist, kuid mitte hiljem kui ühe tööpäeva jooksul kaitsmise toimumisest.

2.14. Eelkaitsmise edukalt läbinud magistritöö korduskaitsmine saab toimuda kõige varem järgmisel semestril. 

Magistriprojekt (15 AP) on rakendusliku kallakuga uurimus, millega kaasneb rakenduslik tulemus. Magistriprojekt kirjutatakse erialale vastavas võõrkeeles ja see järgib sellele võõrkeelele vastavaid akadeemilise kirjutamise reegleid. Projekt viiakse läbi vastava osakonna õppejõu juhendamisel. 

Magistriprojekt koosneb kolmest osast: a) teoreetilis-metodoloogiline raamistus, b) projekti tööprotsessi dokumentatsioon ja enesereflektsioon, c) rakenduslik osa. Magistriprojekti teoreetilis-metodoloogilise osa ja eneserefleksiooni maht on kokku orienteeruvalt 20 standardlehekülge (1800 tähemärki). 

Projekt ei ole pelgalt uurimuslik, tõlkeline või kirjanduslik ettevõtmine, vaid peab kaasama ka selget rakendust ja koostööd väljaspool ülikooli. Kuna mõned rakendused (nt publitseerimine) on aeganõudev, võivad projekti mõned etapid olla kaitsmise ajaks veel lõpetamata. 

Teoreetilis-metodoloogiline osa (u. 5 lk) aitab avada projekti keskseid mõisteid, varasemat selles vallas tehtud uurimistööd või metodoloogilisi vahendeid, mida on projekti õnnestumiseks vaja. 

Tööprotsessi dokumentatsioon võib, projekti olemusest lähtuvalt, sisaldada järgmisi etappe: 

  • Koostööpartneri(te) leidmine 
  • Projektiga seotud eetiliste ja õiguslike küsimuste lahendamine (nt eetikakomisjoni loa taotlemise protsess, autoriõiguste taotlemise protsess, avalike ürituste vms tegevuste läbiviimiseks vajalike lubade hankimine jne.)
  • Eelarve koostamine 

Enesereflektsioon peab käsitlema järgmisi punkte: 

  • Töö tulemusena valminud projekti
  • Töö protsessi ja selles tekkinud probleeme
  • Projekti publikut või muud väljundit
1. Magistritöö nõuded

1.1 Võõrkeeleõpetaja õppekava magistritöö (15 EAP) on magistriastme lõputöö võõrkeelte õpetamise valdkonnaga seotud teemal. Magistritöö võib olla teoreetilis-rakenduslik uurimus või õppematerjal koos teoreetilise ja metodoloogilise põhjendusega ning selle rakendusvõimaluste selgitusega. Magistritöö kirjutatakse inglise keeles anglistika osakonna õppejõu juhendamisel. Töö järgib ingliskeelse akadeemilise kirjutamise reegleid ja on kirjutatud korrektses inglise keeles. Magistritöö inglise keele kasutus on üks hindamisele kuuluvaid töö aspekte. 

1.2 Magistritöös demonstreerib üliõpilane oskust rakendada omandatud teadmisi ja meetodeid uurimistöö planeerimisel ja läbiviimisel; oskust seostada pedagoogilist uurimistööd õpetaja tööga; orienteerumist võõrkeeleõpetuse alases teaduskirjanduses ja kaasaegsetes suundumustes võõrkeelte õpetamisel; oskust leida ja kriitiliselt analüüsida teaduslikku infot ning leida uudseid lahendusi erialase probleemi lahendamiseks. 

1.3 Magistritöö (15 EAP) põhiteksti maht on orienteeruvalt 40-50 standardlehekülge (1800 tähemärki). 

2. Magistritööde kaitsmise kord 

2.1. Magistritöö juhendajaga koostatud kavand (vt Magistritöö kavandi alus) esitatakse õpingute 2.semestri lõpus (konkreetsed kuupäevad määratakse ja tehakse avalikuks iga õppeaasta alguses). Kavandit on võimalik esitada ka 3. semestri alguses. 

2.2. Kavandit arutab kaitsmiskomisjon ja teeb selle kohta vajadusel soovitusi (nt fookuse täpsustamine, empiirilise korpuse koostamise alased soovitused, jne). Kavandite puhul, mida komisjon peab ebaküpseks, antakse lisasemester kavandi edasiarendamiseks. 

2.3. Magistritöö esitatakse 4.semestri keskel (konkreetsed kuupäevad määratakse ja tehakse avalikuks iga õppeaasta alguses) nii elektroonilises vormis kui paberkandjal osakonda eelkaitsmiseks. Eelkaitsmine toimub kaitsmiskomisjoni ees. Eelkaitsmiseks kinnitab komisjon tööle retsensendi, kes hindab tehtud töö kvaliteeti ja teeb konstruktiivseid soovitusi töö viimistlemiseks.

Eelkaitsmine toimub 3 osas: 
1) magistrandi ülevaade tehtud tööst ja veel eesseisvast tööprotsessist; 
2) retsensendi kommentaar ja väitlus magistrandiga; 
3) küsimused ja kommentaarid komisjoni liikmetelt. Eelkaitsmise järel teeb komisjon otsuse, kas tudeng lubatakse kaitsmisele samal semestril või soovitatakse tal töö viimistlemiseks võtta lisa-aasta. 

2.4. Magistritöö kaitsmisele pääsemise eelduseks on kõigi õppeainete ja eelkaitsmise edukas läbimine. 

2.5. Magistritöö esitatakse kaitsmiskomisjonile nõuetekohaselt vormistatuna (vt MA theses guidelines ja Style sheet) elektroonselt ning ühes kõvakaanelises eksemplaris hiljemalt nädal enne kaitsmiskuupäeva. 

2.6 Kaitsmisele esitatud magistritöö juurde kuuluvad järgmised osad: a) magistritöö lõpus eraldi dokumendina lihtlitsents, millega autor annab ülikoolile loa töö reprodutseerimiseks töö säilitamise ja elektroonse avaldamise eesmärgil ning magistritöö elektroonseks avaldamiseks ülikooli veebikeskkonna kaudu, b) magistritöö autori allkirjaga kinnitus, et magistritöö on kirjutatud iseseisvalt ja akadeemilise kirjutamise reeglite kohaselt; c) juhendaja allkirjaga kinnitatud nõusolek magistritöö kaitsmisele lubamise kohta. 

2.7. Magistritöö ning töö osaks olevad multimeediafailid avaldatakse elektroonselt Tartu Ülikooli veebikeskkonnas. Kui magistritöö elektroonne avaldamine ei ole teistele isikutele kuuluvate autori varaliste õiguste, isikuandmete kaitse seaduse, riigi- või ärisaladuse vm salastatud teabe tõttu võimalik, esitab autor õppeprodekaanile enne magistritöö kaitsmisele esitamist põhjendatud taotluse magistritöö avaldamisele piirangute kehtestamiseks. Paberkandjal magistritöö jääb pärast kaitsmist säilikuna instituudi raamatukokku. 

2.8. Magistritööle kinnitab retsensendi kaitsmiskomisjon. Retsensent peab olema vähemalt sama õppeastme lõpetanu ja pädev antud teadusvaldkonna problemaatikas. 

2.9. Retsensent esitab hiljemalt 24 tundi enne kaitsmist komisjonile ja magistritöö kaitsjale kirjaliku retsensiooni. Retsensioon peab algatama diskussiooni kaitsjaga, iseloomustama magistritööd nii sisuliselt kui ka vormiliselt ning andma magistritööle põhjendatud hinnangu. 

2.10. Magistritööd hinnatakse avalikul kaitsmisel. Avalik kaitsmine toimub inglise keeles. Isikuandmete, riigi- või ärisaladuse või tehnoloogilise lahenduse saladuse kaitseks võib õppeprodekaan kaitsja põhjendatud taotluse alusel kuulutada kaitsmise kinniseks. Kaitsmisel osalevad kaitsja juhendaja ja retsensent, v.a juhul, kui nimetatud isikud ei saa mõjuval põhjusel kaitsmisel osaleda. Kaitsmiskomisjoni esimees võib põhjendatud taotluse alusel lubada kaitsmisel osalemist ka reaalajas toimuva kahesuunalise pilti ja heli võimaldava side abil (nt Skype, videokonverents vms). Retsensendi või juhendaja kaitsmiselt puudumisel loeb nende arvamuse magistritööst ette kaitsmiskomisjoni esimees. 

2.11. Kaitsmise põhietapid on: a) kaitsja ettekanne, milles ta tutvustab lühidalt oma töö põhiseisukohti; b) akadeemiline diskussioon kaitsja ja retsensendi vahel; c) avalik diskussioon ja küsimused; d) kaitsja lõppsõna; e) komisjoni arutelu ja hinde otsustamine. Hinde arutamisel antakse sõna ka juhendajale, kes kommenteerib töö kirjutamise protsessi ja tudengi arengut töö kirjutamise ajal. 

2.12. Lõpliku hinde magistritööle annab kaitsmiskomisjon, kes võtab arvesse retsensendi hindeettepanekut, kaitsmiskomisjoni hinnangut lõputööle ja kaitsmisele ning juhendaja arvamust. Kaitsmiskomisjon on hindamisel otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole kaitsmiskomisjoni koosseisust. 

2.13. Magistritöö kaitsmise tulemus tehakse teatavaks vahetult pärast kaitsmisprotokolli vormistamist, kuid mitte hiljem kui ühe tööpäeva jooksul kaitsmise toimumisest. 

2.14. Eelkaitsmise edukalt läbinud magistritöö korduskaitsmine saab toimuda kõige varem järgmisel semestril.

Anglistika osakonnas kaitstud magistritööd

#õppimine
Tudengid gloobust uurimas.

Tudengilt tudengile vestlusring: õpingud välismaal

#koostöö #õppimine #rahvusvaheline
Kolme rektori stipendium

Kolme rektori stipendium eesti, läti ja leedu keele oskajatele ootab kandidaate

#kooliõpilasele #kultuur #õppimine
Goethe-Seltsi tõlkevõistlus

Saksa-eesti tõlkevõistlus ootab 15. veebruarini tudengite töid