Põhjamaade filmisügis
Tartu Ülikooli skandinavistika osakond korraldab koostöös Rootsi keele keskusega filmisügise, mille raames näitame kõikidele huvilistele 14.10.–11.11.2021 Põhjamaade filme.
Festival on osa Skandinavistika 30. juubeliaasta pidustustest ning märgib ka Rootsi keele keskuse 10. sünnipäeva. Festivali korraldamist toetavad Norra, Rootsi ja Taani saatkonnad ning Islandil asuv SNU, mille eesmärk on edendada Põhjamaade keelte ja kultuuride õpetamist välismaal.
Filmid linastuvad Tartu Elektriteatris (Jakobi 1) ja J. Liivi tn 4 õppehoones (ruum 211). Juhime tähelepanu, et Elektriteatri tasuta seanssidele on vajalik eelnev registreerimine. Filmid on eestikeelsete subtiitritega, kui pole kirjas teisiti.
Lisateave:
Ewa Holm (ewa.holm@ut.ee)
Ruth Laidmets (ruth@rootsikeel.ee)
Vastavalt Eesti Vabariigi valitsuse korraldusele (26.8.2021) palume üritustele saabudes näidata Covid-tõendit või negatiivset Covid-testi tulemust.
Kõik filmid on üritustena olemas ka festivali Facebooki lehel.
Programm:
Kiirlink soovitud kuupäeva juurde: 15.10 | 16.10 | 21.10 | 22.10 | 28.10 | 29.10 | 30.10 | 04.11 | 05.11 | 06.11 | 11.11
N 14. okt 18:00 „Keelelõikajad“
Eesti esilinastus! | Elektriteatris, tasuta
(Tungeskjærerne, rež. Solveig Melkeraaen, 2017, Norra, 1h 25m)
Vestlusring „Sisikond ja siseilm“ norra keele ja kirjanduse külalislektori ning luuletaja Øyvind Rangøyga.
Üritus Facebookis
R 15. okt 18:45 „Mida inimesed ütlevad“
Eesti esilinastus! | Elektriteatris, tasuta
(Hva vil folk si, rež. Iram Haq, 2017, Norra, 1h 46m)
Üritus Facebookis
16-aastane Nisha elab kahes paralleelses maailmas. Perekonna seltsis on Nisha hea Pakistani tütar. Sõpradega väljas käies on ta täiesti tavaline Norra tütarlaps. Ühel päeval leiab isa tütre magamistoast koos tema norra poissõbraga. Topeltmaailm variseb kokku. Pere võtab eesmärgiks kasvatada tütar traditsiooniliste väärtuste järgi üles. Nad saadavad ta elama sugulaste juurde konservatiivsesse Pakistani.
Film esilinastus Toronto filmifestivalil ja oli 2019. aastal Norra kandidaat võõrkeelse filmi Oscarile.
L 16. okt 18:00 „Erna on sõjas“
J. Liivi 4-211, tasuta
(Erna i krig, rež. Henrik Ruben Genz, 2020, Taani, 1h 45m)
Üritus Facebookis
Aasta 1918. Samal ajal, kui Euroopat laastab I maailmasõda, elab Erna Jensen oma lihtsameelse poja Kallega rahulikku elu oma kodus Bramstrupis, Lõuna-Jüütimaal. Kõik muutub aga päeval, mil küla konstaabel Meier toob Kallele värbamiskutse, mille alusel tuleb poisil asuda nekrutina teenima Saksa keisririigi armeesse. Raskest sünnitusest saati on Erna jumalale lubanud, et ei lase Kalle ihul kellelgi kunagi karvakestki puutuda, kuid nüüd peab naine andma poja mutrikeseks Saksa sõjamasinasse. Erna taipab, et kui tahab Kallet päästa etteaimamatust tulevikust kaevikutes, tuleb tal temaga läbi paksu ja vedela kaasas käia. Saatuse õnnistusena päästab ta ühe desertööri, kellega vahetab nii rõivad kui ka identiteedi.
Filmi kõrvalosades astuvad üles ka eesti näitlejad Aksel Ojari, Gert Raudsepp, Heino Seljamaa. Filmi näidatakse J. Liivi tn 4 õppehoones (ruum 211), kus I maailmasõja stseenide võtted osaliselt ka toimusid.
N 21. okt 18:30 „Tšarter“
Elektriteatris, 5 EUR
(Charter, rež. Amanda Kernell, 2020, Rootsi, 1h 34m)
Üritus Facebookis
Alice pole oma poega ja tütart juba mitu kuud näinud. Pärast hiljutist keerulist lahutust hoiab eksabikaasa neid temast eemal. Lagunenud perekond on hooldusõiguse kohtuotsuse ootel. Keset ööd aga helistab Alice’ile ootamatult poeg, kes lohutamatult nutab. Alice sõidab põhja, et lastega kohtuda, kuid lootus neid näha luhtub juba saabumisel. Viimase meeleheitliku sammuna röövib ta oma lapsed ning suundub nendega Tenerifele. Aeg tiksub ja ema teeb kõik, mis suudab, et taaselustada oma laste armastust ja usaldust, samas kui teda ähvardab oht nad lõplikult kaotada.
Psühholoogiline draama näitab ühe perekonna lugu, avab vilksamisi iga liikme sisemaailma ning kutsub vaataja kaasa mõtlema, miks on nad jõudnud ummikusse ning kuidas siit edasi saaks.
“Tšarter” on Rootsi ametlik kandidaat rahvusvahelise filmi Oscarile 2021. aastal.
R 22. okt 18:15 „Rootslane, raisk“
Eesti esilinastus! | Elektriteatris, tasuta
(Svenskjävel, rež. Ronnie Sandahl, 2014, Rootsi, 1h 31m)
Üritus Facebookis
Ronnie Sandahli film „Rootslane, raisk“ räägib 23-aastasest Dinost, kes unistab teistsugusest elust. Sadade tuhandete teiste Rootsi noortega lahkub ka tema Rootsist, kus valitseb noorte massiline tööpuudus, et otsida õnne uusrikkas Oslos. Kuid uus elu on tagasikäik ning noored jäävad destruktiivsesse juhutööde nõiaringi. Kui ta murrab käeluu ning kaotab töö, saab ta ajutiselt tööd majahoidjana Norra keskklassi peres. Dino satub hoopis uude keskkonda.
N 28. okt 18:00 „Esteetilistel põhjustel“
J. Liivi 4-211, tasuta
(rež. Marko Raat, 1999, Eesti, 29 min)
Vestlus Taani arhitektuurist.
Üritus Facebookis
Filmi peategelane Andres Kurg on kunstiajaloolane, kellele meeldib Taani arhitektuur, eriti 50-60ndate modernism ning ta tahaks seetõttu sinna ka elama asuda.
Kuidas reageerib Taani ühiskond ja bürokraatia, kui potentsiaalsel immigrandil on ainult esteetilised motiivid?
R 29. okt
16:15 tunnustatud filmiprodutsendi Jan-Erik Holsti ettekanne „Nordic Cinema – history and artistic diversity. An overview seen from a Norwegian perspective“ (inglise keeles) | Liivi 4-211
Jan-Erik Holst: „Peaksime Skandinaavias paremini mõistma Baltimaade erinevusi.” Loe kultuurilehes Sirp ilmunud artiklit „Meie mees Norras” (12.12.2014).
Jan Erik Holst (born 1949) is a freelance film critic, curator and editor, working for foreign and domestic festivals and cinemateques, presenting Norwegian and European films. Holst is educated at the Institution for Film Science (1972-1974) and the Dramatic Institute (1977-1978) in Stockholm. He is an experienced film journalist, -critic, and historian and has been manager for municipal cinemas and lecturer in film history at the Norwegian Broadcasting Corporation, the Telemark University College and the University in Oslo. He was director at the Norwegian Film Institute (1988-2014) where he managed film archive, film history, cultural activities, support for film production and international relations. In 1984 he took the initiative establishing the Norwegian Cinemateque and later he became director of The National Center for Screen Studies.
Holst has edited, written and published several articles and books on Norwegian films, film policy and -history, among others Films in Norway 1905-1995 and do. 1995-2014 at Gyldendal Publishing House in Oslo and The little Circus at the Norwegian Film Institute. In the autumn 2019 he edited the anthology To liv – Zwei Leben focusing on Norwegian – German Film Relations, which was presented at the Frankfurt Book Fair. He has also edited and published DVD film collections on Henrik Ibsen, Knut Hamsun, Arne Skouen, Anja Breien and Liv Ullmann.
Holst was instrumental in creating Black Night Film Festival in Tallinn and Scanorama Film Festival in Vilnius. From 1990 up to this year he has been managing Baltic Film Days in Oslo. In 2014 he published the anthology Stork flying over pinewood, Nordic Baltic Film Cooperation at Kom Forlag.
He has been jury member at several Fipresci Juries, like Chemnitz, Gothenburg and Oberhausen and as freelance curator in Mannheim – Heidelberg, Riga, Tallinn and Vilnius. He also managed the Norwegian Film Award Amanda from it was established in 1985 until 2004.
In 1981 Holst took the initiative and was co-editor of the NRK Broadcasting production Zoom, a Film Quiz program. Holst was President of Scandinavian films, the umbrella organization for the Nordic Film Institutes (1993-2001), board member of Eurimages (1989-1991) and of Nordic Film and TV Fund (1991-1998). He has also been Chairman of the board of The Norwegian Film Worker’s Association and of The Norwegian Film Societies’ Ass. He is a member of the European Film Academy.
Registreeru 29. oktoobri üritustele siin
18:00 „Suurim kuritegu“
Eesti esilinastus! | Liivi 4-211, tasuta
(Den største forbrytelsen, rež. Eirik Svensson, 2020, Norra, 2h 6m)
Norra keeles, ingliskeelsete subtiitritega.
Üritus Facebookis
On 26. november aastal 1942. Saksa okupatsioonivõimu käsul käivitatakse kogu riigis suur poliitiline aktsioon. Oslos kutsutakse appi üle 300 politseiniku, sõjaväelasi ja Nasjonal Samling erakonna liikmeid. Võõrandatakse üle 100 takso. Sel päeval tuleb kinni võtta ja minema viia juudid: naised, mehed, lapsed ja vanainimesed. See film toob vaatajateni loo ühe juudi perekonna teekonnast Auschwitzi koonduslaagisse ja ajast, mis sellele eelneb.
L 30. okt 18:00 „Üle piiri“
Elektriteatris, 5 EUR
(Over grensen, rež. Johanne Helgeland, 2020, Norra, 1h 36m)
Üritus Facebookis
Seiklusliku perefilmi peategelaseks on 10-aastane Gerda, kellele meeldib musketäri mängida ja oma vanemat venda Ottot narritada. On 1942. aasta jõulueelne aeg Norras ja käimas on II maailmasõda. Kui laste vastupanuliikumisse kuulunud vanemad arreteeritakse ja ära viiakse, leiavad Gerda ja Otto oma keldrist juudi rahvusest Sarah ja Danieli, kes ootavad päästmist. Gerda on otsustanud oma vanemate ülesande lõpule viia ning nii asuvadki lapsed läbi lumiste metsade teele Rootsi poole, napilt samm ees neid jahtivatest natsidest. Laste jaoks seikluslik kassi-hiire mäng käib tegelikult elu ja surma peale ning nõuab usku endasse, ustavaid kaaslasi ja tohutut julgust. Kuid keegi pole liiga väike, et teha suuri tegusid.
Tõsielusündmustel põhineva seiklusfilmi aluseks on hinnatud lastekirjaniku Maja Lunde samanimeline raamat. „Üle piiri“ võitis 2021. aastal Euroopa Filmiakadeemia noore publiku auhinna.
N 4. nov 19:00 „Jookse, Uje, jookse!“
Eesti esilinastus! | Elektriteatris, tasuta
(Spring, Uje, spring, rež. Henrik Schyffert, 2020, Rootsi)
Rootsi keeles ingliskeelsete subtiitritega.
Üritus Facebookis
Autobiograafiline mängufilm Uje Brandeliusest ja tema perekonnast. Lugu sellest, milliseid pöördeid elu võtab, ilma et me oleksime osanud sellest isegi mõelda. Asjadest, mille pead jõudma ära teha, enne kui on liiga hilja. Ja asjadest, mida pole vaja jõuda.
R 5. nov 19:30 „Unistades Murakamist“
Elektriteatris, tasuta
(Dreaming Murakami, rež. Nitesh Anjaan, 2017, Taani, 58 min)
Üritus Facebookis
Mette Holm on aastaid tõlkinud jaapani kirjaniku Haruki Murakami teosed taani keelde. Filmis „Unistades Murakamist“ saame piiluda tema ellu, kui ta tegeleb parajasti Murakami debüütromaani tõlkimisega. Holm tunneb end Murakami maailmas koduselt: siin on omal kohal fantaasiad, kus loomad kõnelevad ja mitmed maailmad eksisteerivad paralleelselt. Vestlused teiste tõlkijatega, mis keerlevad vahel üheainsa jaapanikeelse sõna ümber, näitavad Holmi pühendumist oma töösse. Nagu ka Murakami teosed, peegeldab jaapani keel teistsugust reaalsust, kui Läänes tunneme. Just teistlaadi mõtteviis inspireerib Holmi, esitab talle väljakutseid ning võimaldab töösse sukelduda. Otsides täiuslikke lauseid, et anda edasi Murakami üksildaste ja unelevate tegelaskujude maailmu, hakkab piir reaalsuse ja ilukirjanduse vahel hägustuma.
L 6. nov 16:00 „Kuninglik armulugu“
Liivi 4-211, tasuta
(En kongelig affære, rež. Nikolaj Arcel, 2012, Taani, 2h 17m)
Gustav Adolfi päeva tähistamine.
Üritus Facebookis
Tõsielul põhineva kostüümidraama aluseks on 17. ja 18. sajandi vahetusel Taani ja Norra kuningaks olnud skisofreeniale kalduva Christian VII õukonna afäärid. Inglismaalt kuningannaks toodud imekauni Caroline Mathilda tüdimus ei kesta kaua, kui lapsemeelse riigipea teenistusse asub sakslasest arst Struensee. Kuninga haigushoogude süvenedes muutub üha kirglikumaks ka ihuarsti ja kuninganna salasuhe, mille varjus õnnestub valgustusmeelsetel valitsejatel tuua suurem vabadus kogu Taani rahvale.
Berliini filmifestivalil tunnistati "Kuninglik armulugu" parima stsenaariumi ja meesnäitleja (Mikkel Boe Følsgaard) auhinna väärilisteks.
N 11. nov 18:00 „Väävelkollane taevas“
Eesti esilinastus! | Elektriteatris, 5 EUR
(Den svavelgula himlen, rež. Claes Olsson 2021, Soome, 1h 30m)
Rootsi keeles ingliskeelsete subtiitritega.
Vestlus režissöör Claes Olssoni ja peaosatäitja Nicke Lignelliga. Vestlus toimub rootsi keeles, tõlge eesti keelde. - Vestlust ei toimu! (info uuendatud: 08.11.2021)
Üritus Facebookis
Lihtne Helsingi poiss tutvub maal suvitades jõukasse ja mõjukasse Rabelli suguvõssa kuuluva endavanuse Alexiga. Tänu sellele sõprusele saame heita lähema pilgu suguvõsale ja selle klantspinna all peituvatele saladustele. Poiss armub Alexi õesse Stellasse, nende suhe kestab aastakümneid, ikka armastades ja tülitsedes, lahku minnes ja kokku saades, kui maailm samal ajal nende ümber muutub ja nende ellu sekkub. Väävelkollane taevas räägib ühiskondlike klasside erinevustest ning sellest, kuidas sõprus ja usaldus aastatega proovile pannakse.
Film põhineb tuntud soomerootsi autori Kjell Westö samanimelisel romaanil (ilmunud 2018. aastal ka eesti keeles Tõnis Arnoveri tõlkes).
