Sündmus ja pilt
Rahvusvaheline konverents
15.-16. veebruar 2018
Tartu Ülikool
Sündmusest räägitakse tavaliselt siis, kui mingi üksikelement katkestab asjade tavapärase kulgemise, eraldab oleviku minevikust, võimaldab reeglite peatumise ning, mis kõige olulisem, põhjustab mingi semantilise ja sümboolse ümberstruktureerimise. See ümberstruktureerimine võib luua uue võimaluste välja (Bourdieu), võib viia ootushorisontide teistsuguse sünkroniseerimiseni (Durkheim) ja põhjustada muutusi kujutlusmaailmas (Lotman). Võib väita nagu François Dosse, et „sündmuse põhiline osa seisneb tema jäljes, selles, milliseks see muutub kõikvõimalike kajade mittelineaarses järellainetuses.“ [1]
Artiklis pealkirjaga „Sündmuse kirjutus“, mis tõukub 1968. aasta maisündmustest, teeb Roland Barthes, Derrida jälgedes, põhimõtteliselt vahet kõnel (parole) ja kirjutusel (écriture), millega on võimalik sündmust kajastada. Viimane eristub esimesest, sest lahutab teo ja diskursuse ning samas toob esile „kirjapandu jõu, tagasipööramatu jälje raskuse“. Kirjutus on vägivaldne, nagu ka vägivald ise on kirjutus. Esimene seevastu on vahetu ja omane parasjagu tekkivale ajaloole, mis Barthes’i järgi on ennekõike auditiivne. Nõnda märgib autor joonealuses märkuses: „Meenutagem liikumatuid inimesi tänavatel, kes ei näinud midagi, ei vaadanud millegi poole, kes hoidsid oma silmad maas, kuid surusid kõrva vastu transistori, millest on saanud uus inimanatoomia osa.“ [2]
Nagu nüüdisajal märgata võib, ei ole selleks inimese uueks organiks mitte transistor, mis väiksema või suurema sündmuse puhul taskust välja võetakse, vaid nutitelefon; ja välja võetakse see mitte niivõrd selleks, et kuulata (ehkki see funktsioon pole täielikult kõrvale jäetud), vaid selleks, et pildistada ja filmida (või lausa iseennast pildistada ja filmida), mis Barthes’i perspektiivi üksiti ümber pöörab. Foto on jõuliselt tunginud kõne ja kirjutuse vahele, ületades nende vastandlikkuse, sest võib nüüdsest olla samaaegselt vahetu ja pööramatu.
Et taolisest nähtusest paremini aru saada, kõnelevad Kanada, Prantsusmaa ning Eesti keele-, kirjanduse ja kultuuriuurijad piltide muutunud rolli ja seose üle sündmusega üldisemalt, mitte ainult tänapäevases kontekstis, vaid ka ajaloolises, sotsiaal-antropoloogilises, filosoofilises, esteetilises või lingvistilisesvõtmes. Tähelepanu all ei ole mitte ainult sotsiaalne ja fotograafiline pilt, vaid pilt kogu oma ambivalentsuses, olgu see materiaalne või kujutluslik.
AJAKAVA:
Neljapäev, 15 veebruar
Lossi 3-307
09.30 Avasõnad: prof Margit Sutrop, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan
- 10.00 Marko Pajević (Tartu ülikool), « The Making of Reality. On Events, Images and Language »
- 10.30 Ljubov Kisseljova (Tartu ülikool), « War of Monuments: Peter the Great in the Monumental Sculpture Across the Centuries »
- 11.00 Raili Marling (Tartu ülikool), « Images and affective events in the context of crisis ordinariness »
11.30 Kohvipaus
- 12.00 Janika Päll (Tartu ülikool), « Text as image: different means of conveying messages in some marginal genres of literature. »
- 12.30 Daniel Sävborg (Tartu ülikool) « Viking Age Scandinavia: Images and Reality »
13.00 Lõuna
- 14.30 Francesca Manzari (Aix-Marseille Université), « Événement d’un presque-baiser »
- 15.00 Mathieu Freyheit (Université de Lorraine): « L’événement, c’est le medium : hacking et perturbation événementielle »
- 15.30 Marge Käsper (Tartu ülikool), « La force de l’image dans la médiatisation des droits des animaux. Marches pour la fermeture des abattoirs en France »
16.00 Kohvipaus
- 16.30 Damien Beyrouthy (Aix-Marseille Université), « Touching reality, L’Éxpérience de Tiphaine, Letter to a refusing pilot : sur quelques usages de l’image appareillée en art contemporain comme producteurs d’évènements »
- 17.00 Bérengère Voisin et Nancy Murzilli (Université Paris VIII), « Quand l'image fait événement intime et expérience artistique »
Reede, 16. veebruar
Jakobi 2-110
- 10.30 Sara Bédard-Goulet (Tartu ülikool) et Frédéric Vinot (Université Nice Sophia Antipolis), « J’étais le film » : l’événement de spectature et l’image cinématographique dans Les Vues animées de Michel Tremblay »
- 11.15 Arnaud Rykner (Université Paris III Sorbonne-Nouvelle), « Photographie et mise en scène : la fabrique de l’événement ou Ce qui n’a pas été »
11.45 Kohvipaus
- 12.15 Jean-Christophe Cavallin (Aix-Marseille Université), « Witnessing Apocalypse. Vie phénomène et « sens commun » dans Cloverfield (Reeves, 2008) »
12.45 Lõuna
- 14.15 Tanel Lepsoo (Tartu ülikool), « La fragilité de l’identité : Roberto Zucco de Bernard-Marie Koltès »
- 14.45 Maria Einman (Université Paris III Sorbonne-Nouvelle), « « Une représentation unique » : la réception critique de la création de Pelléas et Mélisande aux Bouffes-Parisiens »
- 15.15 Aurélie Rezzouk-Mouton (Université Paris III Sorbonne-Nouvelle), « Images amont : les bande-annonces de Notre Faust, série théâtrale »
15.45 Kohvipaus
- 16.15 Marc-André Boisvert (Université du Québec à Montréal), « Image fantôme et texte suaire »
- 16.45 Stéphane Lojkine (Aix-Marseille Université), « Physique du fantôme : événement, répétition, avènement »
Konverents toimub prantsuse ja inglise keeles.
Konverentsi teaduskomitee:
- Tanel Lepsoo, Tartu ülikool
- Stéphane Lojkine, Aix-Marseille ülikool
- Bérengère Voisin, Pariisi VIII ülikool
Täiendav info ja kontakt: Tanel Lepsoo (tanel.lepsoo@ut.ee) ja Age Allas (age.allas@ut.ee)
[1] François Dosse, Renaissance de l’événement. Un défi pour l’historien : entre Sphinx et Phénix, Presses universitaires de France, coll. « Le nœud gordien », 2010, p. 316.
[2] Roland Barthes, „L’écriture de l’événement“ in Communications, novembre 1968.
Konverentsi toetavad TÜ rahvusteaduste baasfinantseerimise fond, Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA, Pariisi VIII ülikool, Aix-Marseille ülikool ja Prantsuse instituut Tallinnas
