Vene kirjanduse kaasprofessor Roman Leibov avaldas raamatu

Raamat kannab pealkirja „Puškini poeem „Krahv Nulin”. Kommenteeritud lugemise katse“ („Поэма Пушкина «Граф Нулин». Опыт комментированного чтения") ning selles käsitletakse erinevaid aspekte, mis olid Puškini jaoks olulised aastal 1825, mil ta kirjutas luuletuse „Krahv Nulin".

Raamatu põhiosa koosneb kirjandusteaduslikest olukirjeldustest, mis on pühendatud teksti käsikirjalistele allikatele, Puškini elu ajal ilmunud „Krahv Nulini” tsenseeritud väljaannetele, poeemi loomise biograafilisele kontekstile, poeemi kirjanduslik-poleemilisele tähendusele ning kriitikute ja osaliselt ka lugejate retseptsioonile Puškini eluajal. 

„Minu eesmärk ei olnud poeemi tekstoloogia ümbervaatamine, kuid tutvusin käsikirjadega de visu ja söandasin pakkuda teise mustandi uue dateeringu," lausus Leibov. 

Kolmanda osa kohta tõi Leibov välja, et põhitähelepanu pole mitte tekstiloome vahetutel tingimustel, vaid eelnenud aastal, mis polnud autori elus sugugi kerge. "Ootamatult saabunud teade imperaatori surmast, mis langes kokku „Boriss Godunovi” lõpetamise ajaga, tekitas lootusi, et pagendus lõpeb ning need meeleolud on leidnud kaudse väljenduse ka poeemis „Krahv Nulin”," selgitas Leibov.

Raamatu neljandas osas arendas Leibov edasi B. M. Eichenbaumi ideed ja oletas, et teksti põhilised adressaadid olid Peterburi literaatorid almanahhi „Põhjatäht” («Полярная звезда») lähikonnas. Leibov lisas, et oletuslikult utreeris Puškin neid esitusviise, mis kutsusid esile „Jevgeni Onegini” oponentide rahulolematuse, teadlikult autoparoodiani.

Viies alajaotus on peamiselt pühendatud Nikolai Nadeždini kriitilistele väljaütlemistele. Tegemist oli ühtlasi nii poeemi kõige negatiivsemalt meelestatud kui ka kõige tähelepanelikuma lugejaga.

Raamatu kuues osa kätkeb kommentaare poeemile.

Raamatu andis välja Tartu Ülikooli kirjastus.