Skandinavistika 25

Skandinavistid tähistavad sünnipäeva seminari, uue raamatukogu ja ühislauluga 

Image

Fotol skandinavistika õppurid Professor Stig-Örjan Ohlssoni
korraldatud õppereisil Rootsi "Vättern runt"
(Ring peale Vätterni järvele!) 1994. aastal.

21. oktoobril peab Tartu ülikooli skandinavistika osakond sajakonna vilistlase, tudengi ja õppejõu seltsis oma 25. sünnipäeva. Selle puhul on avatud skandinavistika uute õpperuumide ning maailma keelte ja kultuuride kolledži raamatukogu uksed ning seminaril tulevad esitlemisele uued uurimisprojektid skandinavistika välisõppejõududelt. Õhtu lõpeb ühislaulmisega.

"Skandinaaviamaad näevad oma rolli maailmas demokraatia, inimvabaduste ning -väärikuse kaitsja lipulaevana. Kõige sellega vahetult seotud olemine aitab mõista avatud suhtumise jätkuvat aktuaalsust ka tänapäeva Eestis," kommenteeris skandinavistika olulisust osakonna juhataja Kristina Mullamaa. Ta lisas: "Meie üha multifunktsionaalsemas aegruumis on aga tänastel ja tulevastel skandinavistidel usutavasti üha rohkem ruumi ka oma oskuste rakendamiseks keele ja kultuuriga külgnevate valdkondade raames, nagu rahvusvahelised suhted, rahvusvahelised projektid ning loovuse ja ettevõtlusega seonduv."

Seminaril esinevad Tartu ülikooli skandinavistika professor Daniel Sävborg, Tartu ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži direktor Kersti Lepajõe, Rootsi suursaatkonna suursaadik Eestis, hr Anders Ljunggren, Kuningliku Norra suursaatkonna suursaadik Eestis, hr Dagfinn Sørli ja Põhjamaade ministrite nõukogu Eesti esindaja hr Madis Kanarbik jt.

Sünnipäevale on saabumas skandinavistika osakonna õppejõud, üliõpilased ning osakonnaga koostööd teinud suursaatkondade ja kultuuriorganisatsioonide esindajad.

Skandinaavia keelte õpetamise traditsioon algas Tartu ülikoolis tegelikult juba 1920. aastate lõpus, kui ülikoolis õpetas rootsi keelt lektor Nils-Herman Lindberg. Tema tööd jätkas aastatel 1930-1941 professor Per Wieselgren. 1950. aastatel jätkas traditsiooni professor Paul Ariste ning alates 1960. aastatest hakati ülikoolis pakkuma kaheaastast intensiivõpet. Just sellest rootsi keele õppijate põlvkonnast on välja kasvanud paljud tuntud kultuuritegelased, õppejõud, sõnaraamatute- ja õpikute koostajad ning tõlkijad nagu Ülev Aaloe, Anu Saluäär, jt. Rootsi keele ja kultuuri huvi ja tundmisega on silma paistnud ka ajalooprofessor Helmut Piirimäe, diplomaat Margus Laidre ja ajaloolane Arvo Tering.

Skandinavistika kui osakond sai oma alguse aastal 1991, mil loodi saksa keele õppetooli juurde skandinavistika eriharu ning hakati rootsi, taani ja norra keeli õpetama põhierialana.  Rootsi, norra ja taani keelt on skandinavistikas õpetanud oma keelt emakeelena kõnelevad välislektorid ja professorid, kes on juba 1990. aastate algusest toonud endaga kaasa Skandinaaviamaade vaba vaimu ja demokraatlikke hoiakuid.

Osakonnas on 25 aasta jooksul kolmel erialal kirjutatud kokku 212 bakalaureusetööd, 35 magistritööd ja kolm doktoritööd.

Alates 2015. aastast kuulub skandinavistika osakond maailma keelte ja kultuuride kolledži koosseisu ja siin õpib praegu kõigil kolmel erialal kokku 53 bakalaureuseõppe üliõpilast ja neli magistranti.

Skandinaavia keelte õpetamist on aastata jooksul aktiivselt toetanud Rootsi instituut, Norra kõrghariduse rahvusvahelise koostöö keskus (SIU) ja Taani teaduse, tehnika ja innovatsiooni ministeerium. Erinevaid projekte ja kultuuriüritusi on toetanud ka skandinaaviamaade saatkonnad Eestis ja Põhjamaade ministrite nõukogu esindus Eestis.