Värsked tõlked kingikotti

Maailma keelte ja kultuuride instituudi töötajate seas on mitu viljakat tõlkijat. Siin on valik 2025. aastal ilmunud teostest, mille hulgas leidub midagi nii suurtele kui ka väikestele lugemishuvilistele.

16. sajandi vestlussalongide vaimu toob lugejani Tullia d’Aragona teos „Dialoog armastuse lõpmatusest“. Seda aitasid teiste seas eestindada klassikalise filoloogia kaasprofessor Maria-Kristiina Lotman, itaalia ja ladina keele lektor Annika Mikkel ning klassikalise filoloogia lektor Ivo Volt. Väljaandes on muuhulgas mõned Lotmani ja Voldi tõlgitud sonetid. Raamatuesitlus toimub 14. detsembril kell 17 kultuuriklubis Promenaadiviis (Ülikooli 1, Tartu).

Hispaania kirjanduse ja tõlketeaduse õppejõu Klaarika Kaldjärve tõlkes ilmus Hispaania kirjaniku Munir Hachemi pooleldi autobiograafiline romaan „Elus asjad“, milles neli ülikooli lõpetanud sõpra sõidavad suveks Lõuna-Prantsusmaale tööle, kus neid ootab ees mitmeid katsumusi. Kaldjärv rääkis mini-intervjuus romaanist ja selle tõlkimise väljakutsetest. Raamatu esimest peatükki saab lugeda siin.

Germanistika professor Reet Bender pani eesti keelde Rakveres sündinud Valentine von Krause (1920–2003) mälestusteraamatu „Väike linn maailma serval“. Tõlge valmis sünnipäevakingitusena, innustatuna Benderi perekonna seostest Rakverega. Benderi kaasabil valmis ka saksa- ja eestikeelne 2026. aasta seinakalender „Sally von Kügelgen. Akvarellid 1853–1860“.

Tõlkeõpetuse kaasprofessor Terje Loogus tõlkis saksa keelest eesti keelde Jenny Erpenbecki romaani „Kairos“, mis räägib armastusest, kaotusest ja igatsusest leida oma koht maailmas. Raamat peaks ilmuma veel sel aastal. Samalt autorilt on Loogus varem tõlkinud ajaloolise romaani „Viimsepäeva õhtu“. Mõlema raamatu kohta saab lugeda lähemalt Müürilehest.

Prantsuse keele ja kirjanduse õppejõud Marge Käsper tõlkis artikli prantsuse filosoofi Michel Foucault' põhimõistetest, mis ilmub Gilles Deleuze'i esseedekogumikus „Nomaadlik mõtlemine ja teisi tekste, 1956–1995“.

Eesti ja leedu keele õpetaja Tiina Kattel rõõmustab õige mitme tõlkega. Ta on tänavu eestindanud Leedu Harglaks kutsutud Gina Viliūnė ajaloolise krimisarja kolmanda osa „Tappev arkebuusilask. Timuka õpipoisi kolmas kohtuasi“, ning Jurgis Kunčinase romaani „Tūla“, mis räägib armastusloost boheemlaslikus Vilniuses ja mille katkendeid saab kuulata Kuku raadio järjejutuminutites. Lähipäevil jõuab lugejateni ka Kristina Sabaliauskaitė ajalooline romaan „Silva Rerum“, mis avab detailselt ja värvikalt 17. sajandi Leedu suurvürstiriigi elu. Samalt autorilt on varem Katteli tõlkes ilmunud „Peetri keisrinna“ ja Aasta Raamat 2022 laureaat „Peetri keisrinna II“.

Rõõmu kõige väiksematele lugejatele

Ka laste- ja noortekirjanduse vallas on Kattel tegus olnud. Eesti keelde said pandud tema isiklik lemmik „Lugu kassiisandast ja tulbipreilist“, talle neljanda Paabeli Torni auhinna nominatsiooni toonud „Parim päev“, populaarsuselt Leiutajateküla Lottega võrreldav „Kake Make ja maagiline reis“ ning Marius Marcinkevičiuse ja Lina Itagaki graafiline romaan „Tüdruk püssiga. Lugu väikesest metsavennast“, mis räägib lastele mõistetavalt metsavendade loost. Viimase raamatu illustraator on sama, kes tegi pildid Eestis menukaks osutunud „Siberi haikule“.

Kingitus, mis pakub teadmisi

Sel aastal nägi ilmavalgust „Eesti vanausuliste pärimuskultuuri leksikon I. Kodu ja kodumajapidamine“. Kakskeelne raamat tutvustab vanausuliste igapäevaelu eri tahke nagu elamud, majapidamine, tarbeesemed ja keelelised eripärad. Raamatu autorite seas on emeriitprofessor Irina Külmoja ja emeriitdotsent Jelisaveta-Kaarina Kostandi ning eesti keelde tõlkis suure osa tekstidest vene keele ja tõlkeõpetuse lektor Sirje Kupp-Sazonov. Loe raamatu arvustust Sirbist.

Ilmus ka Tartu Ülikooli raamatukogu esimese direktori elust ja tööst kõnelev teos „Tartu klassik. Karl Morgenstern“, mille kaasautor on klassikalise filoloogia professor Janika Päll.

Lõpetuseks, kuigi see pole tõlkekirjandus, väärib märkimist kaasaegse ingliskeelse kirjanduse teaduri Eret Talviste värske raamat „Strange Intimacies: Affect, Embodiment and Materiality in the Works of Virginia Woolf and Jean Rhys“, mis sobib lugemiseks ka kirjandushuvilistele väljaspool teadusmaailma. See räägib läheduse vormidest ja näitab, kuidas erinevatele kehadele jagatakse modernses ühiskonnas erinevaid õigusi ja kuidas poeetiline keel aitab neid ebavõrdsusi märgata. Raamatu kohta saab lugeda rohkem Novaatorist.

Kui otsid veel inspiratsiooni, vaata ka meie töötajate raamatusoovitusi.