Tõlkeauhinna nominent: tehisaru ei oska luulet tõlkida

Tartu Ülikooli läti ja eesti keele lektori Ilze Tālberga tõlgitud Inga Pizāne luuletus „Ma astusin laeva“ nomineeriti hiljuti August Sanga luuletõlkeauhinnale. Ilukirjanduse tõlkimine nõuab Tālberga sõnul oskusi, mida tehisarul ei ole.

Kuigi tehisaru on viimastel aastatel märkimisväärselt arenenud ja tänapäevaseid masintõlkeid ei ole enam lihtne ära tunda nagu kümmekond aastat tagasi, peab Tālberga luule tõlkimist siiski valdkonnaks, kus inimlik tunnetus on asendamatu. Ta selgitas, et tehisaru ei mõista fraseologisme, mitmetähenduslikkust, huumorit ega kultuurispetsiifilisi viiteid. Seega jääb isegi parimates masintõlgetes sageli kõlama teatud puisus, mida lugeja alateadlikult tajub. Luule tõlkimine aga eeldab Tālberga sõnul sügavat mõlema keele ja kultuuri tundmist ning oskust leida vasteid, mis mõjuvad sihtkeeles loomulikult. Kui sobiv vaste kohe ei meenu, soovitab Tālberga kasutada tõlkekorpuseid, uurida varasemaid tõlkeid või pidada nõu kolleegidega. Tehisaru on tema jaoks pigem nagu laiendatud sõnaraamat, mis võib olla oskuslikul kasutamisel väärtuslik abiline – kuid ainult juhul, kui tõlkija valdab keelt paremini kui masin ning suudab kriitiliselt hinnata selle pakutud lahendusi.

Lisaks tõlkimisele on Tālbergal pikaajaline kogemus keeleõpetajana. Tänavusel Paide Arvamusfestivalil osales ta arutelus „Eesti raamatu teekonnad ehk milleks meile tõlkijad tehisintellekti ajastul?“ ja tõdes, et tehnoloogia mõjutab mõlemat valdkonda. „Õpetajana arvestan sellega, et tehisaru kasutatakse igasuguste kodutööde tegemisel,“ nentis ta. Seetõttu tuleb näiteks loomingulised ülesanded ja esseed, mida varem anti koduseks tööks, nüüd sageli teha klassis kohapeal. „Ilma tehisaru abita sündinud kirjatöös on mõnusad, emakeelest tingitud grammatikavead – ma lausa naudin nende lugemist. Niimoodi avaldub tudengi tõeline keeleoskuse tase.”

Vaata kõiki August Sanga luuletõlkeauhinna kandidaate Sirbist.