Taiwani demokratiseerumise lugu: murrangulistest 80-ndatest tänapäevani

Maailma keelte ja kultuuride instituudi hiina keele õpetaja Mart Tšernjuk pidas 28. oktoobril Rahvusvaheliste Suhete Ringis loengu Taiwani demokraatiast. Loengu keskne sõnum oli Taiwani tähelepanuväärne transformatsioon verisest „valge terrori“ ajastust Aasia üheks eeskujulikumaks liberaalseks demokraatiaks.

Tšernjuk rõhutas, et see üleminek ei olnud juhus, vaid süsteemse surve, julgete kodanikualatuste ja pragmaatiliste poliitiliste otsuste tulemus, mis on loonud saarele unikaalse identiteedi. „Taiwan on täna de facto iseseisev riik, mille elanike jaoks on suurim väärtus saavutatud demokraatlik elukorraldus. Kuigi geopoliitilised pinged ja „punased jooned“ on püsivad, on Taiwani demokraatia ja tema unikaalne positsioon see, mis tagab talle püsivuse ka tulevikus," sõnas Tšernjuk.

Ta rääkis loengus 1987. aastal lõppenud maailma ühe pikima, 38 aastat kestnud sõjaseisukorra tühistamisest ja sellele järgnenud poliitilisest avanemisest. Samuti selgitas ta Taiwani rolli globaalses majanduses ja julgeolekus läbi nn ränikilbi ehk mikrokiipide tootmise ning analüüsis keerulist „ühe Hiina poliitika“ kontseptsiooni, mis määratleb Taiwani kohta tänapäeva maailmapoliitikas. Lisaks tõi ta näiteid ajaloolistest murdepunktidest nagu Kaohsiungi intsident ja Päevalilleliikumine, ning kirjeldas Taiwani põlisrahvaste olukorra muutumist – alates jaapanlaste ja Kuomintangi aegsest keelelisest ja kultuurilisest survest kuni tänapäevase esindatuseni parlamendis ning nende eduni muusikas ja spordis.