Naised olid rahvuslike ideaalide tõttu sageli marginaliseeritud

Ingliskeelse kirjanduse teadur Eret Talviste pidas Genti Ülikoolis võrgustiku Enlight töötoas peaettekande, mis käsitles Ida-Euroopa riikide alaesindatust rahvusvahelistes kirjandusuuringutes, eriti kirjandusliku modernismi kontekstis.

Ettekande pealkiri oli „Kus ja mis on Euroopa?: Pilk piiridele ja identiteetidele Euroopa modernismis“. Talviste keskendus Leida Kibuvitsa romaanile „Rahusõit“ (1933), asetades selle dialoogi Virginia Woolfi raamatupikkuse esseega „Kolm gini“ (1938), et näidata, kuidas rahvus Eestis ja Inglismaal 1930. aastatel arenes.

Analüüsides Kibuvitsa ja Woolfi tekste, pakkus Talviste, et nende teosed toovad esile, kuidas erinevad rahvuslusvormid määratlevad viise, mil moel kodanikud saavad oma kodumaad armastada. Tema sõnul näitavad Kibuvits ja Woolf, kuidas rahvuslus – olgu see liberaalne, etniline, imperialistlik või väikseid kultuure kaitsev – osutub naiste ja vähemuste jaoks sageli mingil moel vägivaldseks. Näiteks esitati toona naisi mõlemas ühiskonnas tihti rahva loojate ehk emade ja koduhoidjatena, jättes nad kõrvale avalikust elust ja poliitikast. Samuti normaliseeriti naistevastast vägivalda või naeruvääristamist, kui nad ei vastanud rahvuslikule ideaalile alandlikust ja kodusele rollile pühendunud naisest.

Ettekanne lähtus Talviste uurimistööst transnatsionaalse modernismi valdkonnas ning toetas eesti kirjanduse nähtavaks tegemist ingliskeelses teadusmaailmas ja võrdlevas kirjanduses. Talviste uurimisteemadega saab põhjalikumalt tutvuda tema peatükkides, mis ilmuvad peatselt kahes rahvusvahelises väljaandes:

• kogumikus Revisiting Modernism avaldatakse Talviste Euroopa-käsitlus transnatsionaalse modernismi kontekstis Leida Kibuvitsa näitel „Where and for Whom is ‘Europe’ in the Context of Transnational Modernist Studies? A Glance at Estonian Writer Leida Kibuvits“;
• kogumikus Virginia Woolf and Transnationalism käsitleb Talviste rahvusluse soopõhist vägivaldsust Kibuvitsa ja Woolfi teoste näitel „Slow-Burn Violence of Gendered Nationalism in Leida Kibuvits’s An Evening Ride and Virginia Woolf’s Three Guineas“.

Mais toimunud töötoa „Naised Ida-Euroopa ja Balti kirjanduses ja kultuuris: transgressiivne lugemine ja identiteediprobleemid“ korraldas Genti Ülikooli bulgaaria keele ja kultuuri lektor Miglena Dikova-Milanova. Selles osales umbes kakskümmend teadlast, kirjanikku ja üliõpilast, keda huvitavad Ida-Euroopa kirjandus ja kultuur. Ettekandeid oli kuus. Üritust rahastas Enlight, et edendada edasist Euroopa ülikoolide rahvusvahelist koostööd sellel teemal.