Muljete mosaiik Põhja-Euroopa klassikaliste filoloogide konverentsist

Oktoobrikuine Lund võttis meid vastu uhkes punases sügiskasukas, rohe-kolla-punased väädid telliskivimajadel iga päevaga värvi muutmas. Pagariäride letid kaneelirullidest lookas, tänavail vuhises jalgrattaid ringi rohkem, kui oli jalakäijaid. Konverentsil sai vaimule mitmekülgset turgutust ning tutvust tehtud nooremteaduritega Marburgi ülikoolist, kus konverents ka järgmisena toimub. Mina pidasin ettekande Lykophroni „Aleksandra“ keskmes oleva Kassandra ennustuse kättemaksu-varjundist ja sellest, kuidas Trooja printsess teostab oma hääle abil poeetilist, prohveti-kättemaksu kreeklastele, Väikese Aiase poolt toime pandud isikuvastase teo eest. Oli väga kasulik kogemus ja käik!

Rääkisin sellest, mida Platon kirjutas oma dialoogides „Riik“ ja „Seadused“ vihkamisest. Meelde jäid imekaunis sügisene Lund ja pikad konverentsipäevad rohkete ettekannetega, millest suurem osa olid väga sisukad ja huvitavad.

Minu ettekande pealkiri oli „Self-loathing in the Book of Job: Hebrew vs Greek“. Tutvustasin Iiobi raamatus ning täpsemalt Iiobi enda kõnedes esinevaid enesevihkamise väljendusi ning kuidas need anti edasi Vana Testamendi kõige esimeses tõlkes, Septuagintas. Reisi kõige meeldivamaks osaks oli Lundi linn ise oma imelise arhitektuuri, ilusate tänavate ja rohkete parkidega.

Colloquium Balticum andis mulle imelise võimaluse tutvustada oma magistritöö uurimusi, kus rääkisin Anyte epigrammist. Täpsemalt näitasin, kuidas Anyte intertekstuaalne ja perifrastiline tekst võimaldab paarist värsireast üheaegselt välja lugeda erinevaid narratiive, mis teebki epigrammi lugemise nauditavaks. Tore oli ka jälgida ja inspiratsiooni ammutada teiste ettekannetest. Lund pani seest soojalt tundma – oma armsate majade ja lahkete inimestega mõjus see linn väga koduselt!

Selleaastase Colloquium Balticumi üldteema oli väga intrigeeriv ja pakkus palju huvitavaid lähenemisnurki. Minu ettekanne püüdis uurida armukadeduse mõistet vanakreeka romaanides. Ettekanne keskendus sõnale zelotypia, mida kõige sagedamini armukadedusena on mõistetud, ja sellega seotud tunnetele (viha, valu, kadedus jne).

Minu ettekanne rääkis sellest, kuidas on väljendatud pedagoogilis-filoloogilise seminari tudengite harjutustöödes seda, kuidas tudengid mingi teema vastu armastust väljendavad. Analüüsisin selleks kolme verbi kasutust enda korpuses. Kogu konverents oli väga tore. Väga hea meel oli ka kuulda ja näha, millega tegelevad Riia, Vilniuse, Lundi, Marburgi ja Poznani kolleegid ning nendega tutvusi tugevdada. Lund oli vapustavalt ilus ja konverentsile kirsiks tordil oli ekskursioon Lundis, kus meile näidati ladinakeelseid inskriptsioone ja Lundi filoloogide jaoks tähtsaid paiku.

Konverentsipäevad olid töised: ettekandeid peeti hommikul kaheksast õhtul kuueni, neid saatsid samavõrd huvitavad diskussioonid. Ma ise rääkisin armastusest peamiselt Gorgiase ja natuke ka Platoni teostes. Konverentsi puhkepauside ajal, enne ja pärast konverentsi suhtlesime kolleegidega, planeerisime uusi konverentse ja muud koostööd. Seetõttu ma Lundis eriti jalutada ei jõudnud, kuigi ilm oli imeline (see-eest jõudsin raamatukokku). Hästi tore oli, et meie konverentsi ajal toimus Lundis koorimuusika festival, nii sattusin ka Vox Clamantise konverentsile.

Kõnelesin tugevatest emotsioonidest, mis valdasid 14. sajandil Petrarcat, kui ta avastas Cicero kirjade käsikirja ning kirjutas enda poolt oma suurele lemmikule vastuseks nördinud kirja. Lundis toimunud Colloquium Balticum tõi tagasi mälestusi nooruspõlvest, sest 2003. aastal sealsamas toimunud sarja 3. konverents oli üks esimesi väliskonverentse, kus ettekandega osalesin. Nii võib öelda, et ka mind valdasid tugevad emotsioonid.