Kaks maailma keelte ja kultuuride instituudi naiskonda said õpetamise arendamise grandi

Selgusid õppejõud, kes saavad tänavu õpetamise arendamise grandi. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonda tuli sel korral kolm granti. Teiste seas said toetusraha oma ainete arendamiseks eesti keele õpetajad Monika Urb, Linda Palts, Sille Midt ja Piret Toomet ning võõrkeeledidaktikud Anneli Sigus, Anu Treikelder, Mari Kruse, Merje Miliste, Natalja Zagura ja Ülle Türk.

Uus praktikaaine võõrkeeleõpetaja magistriõppes

Maailma keelte ja kultuuride instituudis on võimalik võõrkeeleõpetajaks õppides valida kümne keele vahel. Rühmaprojekti eesmärk on välja töötada uus, kõikidele võõrkeeleõpetaja õppekava erialadele ühine praktikaaine, mis ühendab teooria, didaktika ja koolipraktika. Projekti käigus kujundatakse kaks praegust praktikaainet üheks terviklikuks aineks. Keskseks muutuseks on praktika ja samal ajal toimuvate ainedidaktika kursuste sidumine.

„Grant annab võimaluse läbi viia tegevusuuring, mille käigus saame süvendada ühist arusaama õpetamisest, ühtlustada eri erialade praktika- ja didaktikakursuste põhimõtteid ja tugevdada sidusust teiste õpetajakoolituse ainetega,“ selgitas võõrkeeleõpetaja õppekava programmijuht Anu Treikelder.

Hindamisviisi uuendamine eesti keele algkursusel

Eesti keele õpetajate projekt keskendub eesti keele algkursuse (0–A1.1) hindamissüsteemi uuendamisele. Eesmärk on muuta hindamine õppijasõbralikumaks ja läbipaistvamaks ning vähendada testikesksust. Projekti käigus luuakse ühtne hindamisraamistik, mis toetab tasakaalustatult kõigi osaoskuste arengut ning seob paremini õpiväljundid, õppetegevused ja hindamise. Lisaks panustatakse õppejõudude enesetäiendamisse ja kogemuste jagamisse instituudi sees.

„Selle aasta grantide ühiseks suureks teemaks on koostöine õpetamine. Seetõttu tekkis meil mõte töötada ühiselt eesti keele algkursusega, sest seda õpetavad paljud eesti keele õpetajad ja seal on ka palju õppijaid: viimasel kahel aastal 719 õppijat ja 10 erinevat õpetajat,“ rääkis eesti keele õpetaja Monika Urb. Tema sõnul näitab õppijate tagasiside, et kohati tajutakse teste kõige olulisema osana, mis osutab võimalikule ebakõlale õpiväljundite, õppetegevuste ja hindamisstruktuuri vahel.

Monika Urb selgitas, et praegu on kasutusel erinevad hindamispraktikad ning suurem rõhk kipub olema kirjalikel töödel ja testidel. Teaduskirjanduse toel plaanitakse luua ühtne raamistik, mis aitab tagada selgema ja võrreldavama hindamise kõigis rühmades, säilitades samas õppejõudude paindlikkuse oma õpetamist kohandada. „Uue lähenemisega ühendame senised testid mitmekesisemate ja praktilisemate ülesannetega. Kavas on kombineerida traditsioonilist ja alternatiivset hindamist,“ lausus ta.

Kõikide õpetamise arendamise grandi saajatega saab tutvuda siin.