Ilmus kakskeelne raamat Eesti vanausuliste kultuurist

Eesti raamatu aastal on ilmunud tähelepanuväärne teos, mis tutvustab Eesti vanausuliste elu ja keelt. Mais nägi ilmavalgust slavistika osakonna töörühma koostatud „Eesti vanausuliste pärimuskultuuri leksikon I. Kodu ja kodumajapidamine“, mida võib pidada paljude uurijate ja murdekogujate aastatepikkuse töö viljaks.

Raamatu autorid on Irina Külmoja, Jelisaveta-Kaarina Kostandi, Oksana Palikova ja Valentina Štšadneva. Idee luua etnolingvistiline leksikon, mis tutvustaks selle ainulaadse rahvusvähemuse elu murdekeele kaudu, tekkis neil umbes kümme aastat tagasi, uurides keeleteadlaste sajandi jooksul kogutud rikkalikku keelematerjali.

Ilmunud köide on kolmest plaanitud osast esimene ja keskendub eeskätt vanausuliste olmele. Sissejuhatuses on Eesti vanausuliste ajaloo, asulate ja murdekeele lühiülevaade. Põhiosas on vaatluse all elamud ja majapidamishooned, sisustus, tarbeesemed, koduloomad ja saun. Temaatilised kirjeldavad osad on esitatud nii eesti kui ka vene keeles, samuti on neis eesti keelde tõlgitud murdenäiteid. Igale seletavale osale järgneb murdesõnastik. Kuna Eesti vanausulised räägivad vene keele murret, on sõnastiku kõnenäited esitatud originaalkeeles, kuid kõigil märksõnadel on eestikeelsed vasted ja/või seletused. Väljaanne sisaldab fotosid ja vanausulisest kunstniku Pavel Varunini joonistusi.

Leksikoni koostades kasutasid autorid keeleainese kogumisel mitmesuguseid allikaid, peamiselt vanausuliste kõne salvestisi, mis ulatuvad tagasi 1920. aastatesse ja millest viimased on tehtud tänapäeval. Kahe maailmasõja vahel osalesid kogumises keeleteadlased Peeter Arumaa ja Paul Ariste, kelle märkmeid on säilitatud Eesti Kirjandusmuuseumis. Kasutati ka slavistika osakonna arhiivis leiduvaid üliõpilaste lõputöid ja murdepraktika päevikuid. Allikate põhiosa moodustab töörühma enda 1995.–2024. aastail Peipsiveere murdejuhtidelt kogutud materjal. Toetuti ka varasematele töödele, eriti Tartu Ülikooli endise õppejõu, valdkonna suurima asjatundja vanausulise Tatjana Murnikova ja kaasautorite koostatud „Baltimaade vene põliselanike murrete sõnaraamatule“ ning Oksana Palikova ja Olga Rovnova väiksele murdesõnastikule.

„Materjali analüüs ja üldistamine varasemate uurimiste tulemusi arvesse võttes võimaldas näidata ka teaduslikku vaadet väljastpoolt. Nende seisukohtade liitmine annab meie hinnangul terviklikuma ettekujutuse Eestis üle kolmesaja aasta elanud vanausuliste (keda muide võib pidada esimesteks vene dissidentideks) kultuurist – olmest, maailmavaatest, keelelisest maailmapildist, traditsioonidest,“ selgitas Irina Külmoja.

Jätkuteosed on juba töös. Valmiv teine raamat käsitleb vanausuliste uskumusi, kombeid, pere- ja kogukonnaelu, traditsioonilisi toite ja rõivaid, rahvameditsiini, kalendrit jms. Kolmandas köites võetakse vaatluse alla vanausuliste töö nii talumajapidamises kui ka väljaspool küla (kalastamine ja ulgtööd), samuti loodus ning selle mõju. Selline teemade järjestus süvendab ja avardab järk-järgult ettekujutust vanausuliste traditsioonilisest elust.

Raamat on kirjutatud Jaan Tõnissoni Postimehe Fondi raamatugrandi toel ja selle andis välja Postimehe Kirjastus. Leksikoni esitlus toimub 16. augustil Kolkjas Peipsimaa pärimuskeskuses.