Antiikajaloo teemalisel õppereisil arendati koostööd kreeklastega

19.–29. septembril 2025 toimus klassikalise filoloogia ja üldajaloo osakondade ühine õppereis Kreekasse. Selle raames peeti läbirääkimisi Peloponnesose ülikooliga Erasmus+ lepingu sõlmimiseks ning külastati koos tudengitega Ateenas Soome instituuti, kus neil on võimalik sooritada praktikat. Õppereisist kirjutasid kokkuvõtte Neeme Näripä ja Kadri Novikov.

Reisi vaimseks juhiks ja programmi autoriks oli üldajaloo osakonna kaasprofessor Mait Kõiv. Korraldustoimkonda kuulusid ka ajaloolane Priit-Hendrik Kaldma ning Beatrice Veidenberg ja Neeme Näripä klassikalise filoloogia osakonnast. Maailma keelte ja kultuuride instituudi töötajatest osalesid reisil veel Kadri Novikov, Anni Polding ja Ivo Volt ning hulk üliõpilasi kõigist õppeastmetest. Reis oli seotud õppeainega „Erikursus antiikmaailmast ja antiigitraditsioonist I ja II”. Enamik õppereisil käinud üliõpilastest olid eelnevalt sellel kursusel osalenud – sealhulgas esitanud ettekandeid paikadest, mida nüüd külastasime.

Õppereis algas ja lõppes Ateenas, kuid keskendus ennekõike Peloponnesose poolsaarele, kus asuvad mitmed kuulsad pronksiaegse mükeene tsivilisatsiooni keskused. Esimesel päeval pidid kõik osalejad ükskõik mil viisil kogunema kell 14 Ateena lennujaamas, mis üllatavalt hästi õnnestus. Etteruttavalt võib ära märkida, et ka ülejäänud reisil õnnestus kõik üllatavalt hästi. Lennujaamas ootas meid kogu reisi ajaks üüritud buss. Esimene peatus oli Ateena lähedal Eleusises, kus antiikajal toimusid müsteeriumid, millest ei tohtinud isegi surma ähvardusel rääkida. Edasi külastasime Isthmose maakitsust ja Korinthose kanalit, ööbima jäime Patras.

Teisel päeval vaatasime Dyme akropoli ja Olympia pühamut ning staadioni, kus toimusid antiikaegsed Olympia mängud, ning veetsime öö pisikese Olympia linna hotellis. Edasi tuli päev, mil meiegi olime Arkaadia teel (aga mitte kauaks!). Külastasime üsna hästi taastatud Apollon Epikuriose templit Bassais ja Lykaioni mäge, kus ammustel aegadel võidi inimesi ohverdada või muutusid inimesed huntideks. Õhtuks jõudsime Kalamatasse. Neljandal päeval vaatasime muistset Messenet ja nn Nestori paleed ning rääkisime erinevatest merelahingutest Pylose lahel, ööbides juba Spartas.

Spartas käisime nn Menelaose ja Helena majade varemetel (Menelaion), külastasime Apolloni pühamut Amyklais, vaatasime Vapheio tholos-hauda (üks vanimatest Kreekas) ja tõusime kõrgel mäel asuvasse keskaegsesse Mystrase kindluslinna. Veel uudistasime Kaiadese koobast, kuhu heideti surmamõistetuid, Artemis Orthia pühamut, kus piitsutati üleminekuriituse käigus noormehi, ja Sparta akropoli. Pärast teist ööbimist Spartas tutvusime Sparta muuseumi, Pellana tholoste ja kirjalike allikate järgi antiik-Kreeka suurimaks peetud Megalopolise teatriga. Seejärel ronis osa grupist ääretult looduskauneid matkaradu pidi Prodromose ja Uue filosoofi kloostrite juurde.

Järgmise päeva veetsime Nafplios, kus sai külastada Nafplio arheoloogiamuuseumi ning Palamidi kindlust. Sel päeval toimusid ka meie osakonna kõnelused Peloponnesose ülikooli esindajate Titika Karavia ja Vasileios Liotsakisega, praeguseks on selle tulemusel juba sõlmitud Erasmus+ üliõpilas- ja õppejõuvahetuse leping. Järgmisel päeval külastasime Tirynsi kükloopilisi müüre, Argose Hera templit, müstilist Elliniko püramiidi, lisaks Mükeene kükloopilisi müüre ja mitmeid kuppelhaudasid.

Pärast ööd Nafplios käisime Lernas (seal elas kuulus Heraklese tapetud Hüdra), Tegeas ja Mantineias. Tutvusime Orchomenose teatri ja muude varemetega, Aidonia kamberhaudade ning Nemea staadioni ja templitega. Nemeas toimus Olympia mängude kõrval teine oluline rituaalne spordivõistlus: Nemea mängud. Ka viimase öö veetsime Nafplios. Päeva tõustes külastasime Epidaurose pühamut, kus jumal Asklepios oma pühamus magavaid tõbiseid ravivate unenägude läbi tervendas, teatrit ning muuseumi, Vana Epidaurost, Korinthost ja mäe otsas asuvat pitoresksete vaadetega Akrokorinthost. Õhtuks jõudsime Ateenasse.

Reisi viimasel päeval toimus väike ekskursioon Ateena linnas ning külastasime Soome instituuti, kus on praktika korras võimalik antiikarheoloogiaga tegelda ka Tartu Ülikooli tudengitel. Samuti võõrustavad Soome instituut ja Põhjamaade raamatukogu lahkelt uurimistööga tegelejaid. Neid võimalusi tutvustas meile Soome instituudi direktor Petra Pakkanen.

Ehkki reis oli väga tihe ja väsitav, saime külastada paiku, mis ei ole sageli tavapäraste turismireiside kavas. Ja tuli ette ka olukordi, kus näiliselt tühja välja peal maalis Mait Kõiv reisiseltskonna silme ette seal kunagi toimunud sündmused või hooned, mida enam alles pole, ent mille asukohta kirjalike allikate järgi enam-vähem oletada võib. Nii et osalejad, kes kõik jõudsid elusalt ka kodumaale tagasi, kogusid reisilt kindlasti palju huvitavaid mälestusi ja teadmisi, mis antiikaega jälle natuke paremini mõista aitab.